/nginx/o/2022/11/18/14969895t1hf30c.jpg)
Sigaretipakkidel on hoiatavad pildid haigetest kopsudest ja lagunenud hammastest. Samuti räägitakse sageli, et suitsetamine võib põhjustada vähki. Kuid ilmselt ei tea enamik, et suitsetamine suurendab ka psüühikahäirete tekke riski, kirjutab Medical Xpress.
Viimastel aastatel on üha rohkemates uuringtulemustes ilmnenud tugev seos suitsetamise ja vaimse tervise häirete vahel. Teadlased ei ole aga jõudnud üksmeelele, kas suitsetamine põhjustab depressiooni või muid psüühikahäireid või suitsetavad inimesed seetõttu, kuna üritavad vaimse tervise probleeme varjata.
Nüüd saadi asjas selgust. Taanis asuva Aarhusi ülikooli kvantitatiivse geneetika ja genoomika keskuse teadurid näitasid, et suitsetamine võib põhjustada depressiooni ja bipolaarset häiret.
«Numbrid räägivad enda eest. Suitsetamine põhjustab psüühikahäireid. Kuigi see pole ainus põhjus, suurendab suitsetamine psüühikahäirega haiglasse sattumise riski 250 protsenti,» ütleb teadur Doug Speed.
«Suitsetamine tuleb tavaliselt enne psüühikahäiret. Tegelikult juba ammu enne. Keskmiselt hakkasid andmestikku kuuluvad inimesed suitsetama 17-aastaselt, samas kui tavaliselt sattusid nad psüühikahäirega haiglasse alles pärast 30. eluaastat.»
Uuring põhineb 350 000 inimese terviseandmetel. Psüühikahäire tekkimisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Seetõttu oli oluline, et teaduritel oleks piisavalt andmeid, et eristada võimalikud muud mõjud.
Teadurid said juurdepääsu Ühendkuningriigi biopangale, mis on üks suuremaid terviseteabe andmebaase maailmas. Andmebaas sisaldab enam kui poole miljoni inimese geneetilisi andmeid. Geneetilised andmed olid seotud paljude teiste terviseandmete ja osalejate antud vastustega oma elustiili kohta.
Andmetest hakati otsima mustreid. Tervelt 90 protsenti andmestikus olnud inimestest, kes olid veel suitsetajad või endised suitsetajad, alustasid enne 20. eluaastat. Tõenäosus, et hakkate suitsetama hilisemas elus, on seega üsna väike. Tegelikult aitavad ka geenid kindlaks teha, kas inimesest saab suitsetaja või mitte, selgitab Speed.
«Kui vaatasime andmebaasis paljusid suitsetajaid, leidsime mitmeid korduvaid geneetilisi variante. Vaadates kaksikute uuringuid, kus kaksikutel olid samad geenid, kuid nad kasvasid üles eraldi kodudes, nägime, et nende geenid võivad seletada 43 protsenti suitsetajaks saamise riskist,» nendib Speed.
Kodudes, kus suitsetasid ka lapsendajad, suurenes oht, et laps hakkab suitsetama. Kui aga vanemad ei suitsetanud, oli risk väiksem, kuid siiski suurem, kui laste «päris» vanemad olid suitsetajad ja edasi kandnud teatud geenid.
«On mitmeid geneetilisi variante, mida võime nimetada «suitsetamisega seotud geenideks». Inimestel, kes kandsid suitsetamisega seotud geene, kuid ei suitsetanud, tekkisid vaimsed häired väiksema tõenäosusega võrreldes nendega, kes seda kandsid ja suitsetasid,» ütleb ta.
Speedi sõnul demonstreeris uuring, et on tõenäoline, et suitsetama hakkamise suurema riskiga kaasneb suurem psüühikahäirete tekke risk, mille taga on «suitsetamisega seotud geenid».
Statistiliselt näib suitsetamine kaasa toovat vaimse tervise häireid, nagu depressioon, bipolaarne häire ja skisofreenia. «Peame veel leidma bioloogilise mehhanismi, mis põhjustab suitsetamisega kaasnevaid psüühikahäireid. Üks teooria on see, et nikotiin pärsib neurotransmitteri serotoniini neeldumist ajus ja me teame, et depressiooniga inimesed ei tooda piisavalt serotoniini,» ütleb ta.
Kui suitsetate ühe sigareti, aktiveerib nikotiin ajus serotoniini tootmist. Muuhulgas paneb see inimest pärast suitsetamist tundma end lõdvestunult. Kui aga suitsetamist jätkata, on nikotiinil vastupidine mõju. See hoopis tõkestab serotoniini – see omakorda võib muuta ärevaks, ärritunuks ja ebastabiilseks.
«Teine seletus võib olla see, et suitsetamine põhjustab ajus põletikku, mis võib pikemas perspektiivis kahjustada ajuosi ja viia erinevate psüühikahäireteni. Aga nagu ma ütlesin, me ei tea veel täpselt,» ütleb Speed.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)