«Kui vaatasime andmebaasis paljusid suitsetajaid, leidsime mitmeid korduvaid geneetilisi variante. Vaadates kaksikute uuringuid, kus kaksikutel olid samad geenid, kuid nad kasvasid üles eraldi kodudes, nägime, et nende geenid võivad seletada 43 protsenti suitsetajaks saamise riskist,» nendib Speed.
Kodudes, kus suitsetasid ka lapsendajad, suurenes oht, et laps hakkab suitsetama. Kui aga vanemad ei suitsetanud, oli risk väiksem, kuid siiski suurem, kui laste «päris» vanemad olid suitsetajad ja edasi kandnud teatud geenid.
«On mitmeid geneetilisi variante, mida võime nimetada «suitsetamisega seotud geenideks». Inimestel, kes kandsid suitsetamisega seotud geene, kuid ei suitsetanud, tekkisid vaimsed häired väiksema tõenäosusega võrreldes nendega, kes seda kandsid ja suitsetasid,» ütleb ta.
Speedi sõnul demonstreeris uuring, et on tõenäoline, et suitsetama hakkamise suurema riskiga kaasneb suurem psüühikahäirete tekke risk, mille taga on «suitsetamisega seotud geenid».
Nikotiin võib aju kahjustada
Statistiliselt näib suitsetamine kaasa toovat vaimse tervise häireid, nagu depressioon, bipolaarne häire ja skisofreenia. «Peame veel leidma bioloogilise mehhanismi, mis põhjustab suitsetamisega kaasnevaid psüühikahäireid. Üks teooria on see, et nikotiin pärsib neurotransmitteri serotoniini neeldumist ajus ja me teame, et depressiooniga inimesed ei tooda piisavalt serotoniini,» ütleb ta.
Kui suitsetate ühe sigareti, aktiveerib nikotiin ajus serotoniini tootmist. Muuhulgas paneb see inimest pärast suitsetamist tundma end lõdvestunult. Kui aga suitsetamist jätkata, on nikotiinil vastupidine mõju. See hoopis tõkestab serotoniini – see omakorda võib muuta ärevaks, ärritunuks ja ebastabiilseks.
«Teine seletus võib olla see, et suitsetamine põhjustab ajus põletikku, mis võib pikemas perspektiivis kahjustada ajuosi ja viia erinevate psüühikahäireteni. Aga nagu ma ütlesin, me ei tea veel täpselt,» ütleb Speed.