/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/08/31/15560617t1h2ec2.jpg)
Uus uuring näitab, et varases teismeeas suitsetavad poisid võivad kahjustada oma tulevaste laste geene, suurendades astma, rasvumise ja madala kopsufunktsiooni tekkevõimalusi.
Teismeeas suitsetavad poisid kannavad oma lastele edasi raskeid haiguseid
Ajakirjas Clinical Epigenetics avaldatud uurimus on esimene, mis paljastab bioloogilise mehhanismi, mis on tingitud isade varases teismeeas suitsetamise mõjust nende lastele.
Southamptoni ülikooli ja Norra Bergeni ülikooli teadlased uurisid 875 inimest, vanuses 7–50 aastat, lisaks nende epigeneetilisi profiile ja nende isade suitsetamiskäitumist.
Nad leidsid epigeneetilisi muutusi 19 kohas, mis olid kaardistatud 14 geeniga nende isade lastel, kes suitsetasid enne 15. eluaastat. Need muutused DNA rakkudesse pakendamisel reguleerivad geeniekspressiooni ning on seotud astma, rasvumise ja madala kopsufunktsiooniga.
«Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tulevaste põlvkondade tervis sõltub noorte tegudest ja otsustest, mida nad teevad täna – ammu enne lapsevanemaks saamist – eelkõige varases puberteedieas,» ütles professor Cecilie Svanes Bergeni ülikoolist.
«Muutused epigeneetilistes markerites olid palju selgemad lastel, kelle isad hakkasid puberteedieas suitsetama, kui neil, kelle isad olid suitsetama hakanud mis tahes ajal enne rasestumist,» ütles artikli kaasautor Dr. Negusse Kitaba. «Varajane puberteet võib kujutada endast poiste füsioloogiliste muutuste kriitilist akent. Eriti siis, kui luuakse tüvirakke, mis toodavad spermat kogu nende ülejäänud eluks.»
Suitsetavate noorte arv on Ühendkuningriigis viimastel aastatel langenud. Kuid kaasautor professor John Holloway Southamptoni ülikoolist ja NIHR Southamptoni biomeditsiiniuuringute keskusest tunneb muret laste veipimise pärast.
«Mõned loomkatsed näitavad, et sigaretisuitsus sisalduv aine võib põhjustada järglastel epigeneetilisi muutusi,» ütleb professor Holloway. «Seega on väga murettekitav, et tänapäeva teismelised, eriti teismelised poisid, puutuvad nüüd veipimise kaudu kokku väga kõrge nikotiinisisaldusega.»
«Selle uuringu tõendid pärinevad inimestelt, kelle isad suitsetasid teismelisena 60ndatel ja 70ndatel, kui tubaka suitsetamine oli palju tavalisem. Me ei saa olla kindlad, et veipimisel on põlvkondade kaupa sarnased mõjud, kuid me ei tohiks oodata paar põlvkonda, et tõestada, millist mõju võib teismeliste veipimine avaldada. Peame tegutsema kohe.»
Uued leiud avaldavad rahvatervisele märkimisväärset mõju. Nad viitavad sellele, et suutmatus tegeleda noorte teismeliste kahjulike kokkupuudetega praegu võib kahjustada tulevaste põlvkondade hingamisteede tervist, süvendades tervisealast ebavõrdsust järgmisteks aastakümneteks, kirjutab Medical Xpress.