Need kaebused viitavad kõrgenenud vererõhule

Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus. Foto: Shutterstock

Hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi on täiskasvanute seas levinud, süveneva kuluga haigus. Oluline on pidada meeles, et vananedes ei peaks vererõhk tõusma, kõrge vererõhk on igas vanuses haiguslik.

Kõrgvererõhktõve põhjus võib olla pärilik eelsoodumus ‒ kui suguvõsas esineb kõrgvererõhktõbe, on päriliku tegurina suurem risk sellesse haigestuda. Mõjutatavad riskifaktorid kõrgvererõhktõve tekkeks on ka liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused.

Kõrge vererõhk tekib siis, kui süda peab rakendama suuremat jõudu vere surumiseks läbi ahenenud veresoonte, et varustada kudesid eluks vajaliku hapnikuga. Püsivalt kõrge vererõhk on lisakoormus südamele, kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi, olles seega suurim südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktor. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad organite kahjustused pöördumatuks. Kõrge vererõhu foonil võib aterosklerootilisi muutusi tekkida kõigis elutähtsate organite (aju, süda, neerud) arterites.

Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus. Sageli inimene oma vererõhumuutust ei tunne, seega on vajalik regulaarne kontroll. Hea enesetunne ei välista, et vererõhk on üle normi, sest enamasti ei tekita kõrgenenud vererõhk tuntavaid sümptomeid, edastab regionaalhaigla südamekeskus.

Kõrgvererõhu diagnoosimiseks peab vererõhu näit korduval mõõtmisel olema üle 140/90 mm Hg. Piiripealse vererõhuväärtuse (130‒139/85‒89 mm Hg) korral tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas ning järgida tervislikke eluviise.