Ravimiamet sai mullu 120 teatist ravimi kõrvaltoime kohta

Võimalikud rasked kõrvaltoimed on ka ravimi infolehel kirjas. Foto: Toomas Huik

Ravimiametisse laekus 2011. aastal 120 kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati kokku 243 ravimite kasutamisel esinenud võimalikku kõrvaltoimet, kusjuures kolme juhul lõppes asi surmaga.

Eelmisel aastal teatati ametile kolmest surmaga lõppenud reaktsioonist ravimi tarvitamisels. Neist kaks teatist edastas ravimiametile müügiloa hoidja, kelle hinnangul puudus seos ravimiga. Surmast teatati kasvajavastast ravi saanud kaugelearenenud vähiga patsientidel.

Teisel juhul edastas surmaga lõppenud kõrvaltoime teatise perearst - 82-aastasel hüpertensiooni ja mitme kaasuva haigusega patsiendil kasutati AKE-inhibiitorit. Ravimiameti hinnangul oli seos ravimi ja surmajuhtumi vahel ebatõenäoline, surm oli tõenäoliselt tingitud kaasuvatest haigustest.

Ravimiametile laekunud 120 teatist hinnati WHO kriteeriumidele vastavalt järgmiselt:

- 104 puhul oli seos ravimiga võimalik
- 5 puhul oli seos ravimiga ebatõenäoline
- 6 juhul ei olnud juhtum ravimiga seotud
- 5 juhul ei saanud juhtumit hinnata, sest puudus nõutav info

2011. aastal sai ravimiamet teate ka ühest raviveast. Patsiendile oli määratud 1. tüüpi diabeedi tõttu lispro-insuliin. Apteeker väljastas ettenähtud llahuse asemel ekslikult vale lahuse, mistõttu tekkis patsiendil mitu hüpoglükeemia eluohtlikku episoodi.

Vaktsiiniga seoses teatati ühel juhul tõsistest kõrvalnähtudest, millel põhjuslik seos vaktsiiniga on ravimiameti hinnangul siiski ebatõenäoline. Tegemist oli A- ja B-hepatiidi kompleksvaktsiiniga, mille teise annuse manustamisel tekkis 36-aastasel ülekaalulisel mehel intrakraniaalse veenisüsteemi tromboos ja hemorraagiline peaajuinfarkt - 3. päeval pearinglus, tasakaaluhäire, krambihoog.

Informatsiooni juhtumi hindamiseks on vähe, Euroopa ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi statistiline analüüs võimalikku ohusignaali ei näita.