Suitsetamine on sõltuvust tekitavam siis, kui sellega alustada juba teismeeas. Tihtipeale ei mõelda noorena tõsistele tulevikuplaanidele, sealhulgas pere loomisele. Küll aga on tõestatud, et nikotiini tarbimine, eriti teismeeas olevate noormeeste seas, võib mõjutada nii järeltulijate saamist kui ka nende tervist.
Hiljutine uuring, mis avaldati ajakirjas Clinical Epigenetics, viitab sellele, et poisid, kes alustavad suitsetamist juba varases teimeeas, võivad ohustada oma tulevaste järeltulijate geene, suurendades seeläbi astma, ülekaalulisuse ja nõrgenenud kopsufunktsiooni tekke riski.
Uuringu viisid läbi Southhamptoni ülikoolis Bergeni ülikooli teadlased ning see on esimene avastus, mis seletab isa varases teimeeas suitsetamise mõju oma tulevastele lastele.
Analüüsiti 875 inimese epigeneetilisi profiile, kes jäid vanusevahemikku 7–50 ning nooremate osalejate puhul uuriti ka nende isade suitsetamisharjumusi. Avastati olulisi epigeneetilisi muutusi 19 konkreetses piirkonnas. Eriti mõjutatud olid lapsed, kelle isad olid suitsetanud enne 15-aastaseks saamist. Need DNA muutused, mida tuntakse metüleerimisena ehk geenide lõpliku väljalülitamisena, reguleerivad geenide avaldumist ning on seotud astma, rasvumise ja vilistava hingamisega.
«Meie uuringud suurtes rahvusvahelistes uuringutes on näidanud, et tulevaste põlvkondade tervis sõltub noorte täna tehtud tegevustest ja otsustest.»
Bergeni ülikooli professor Cecilie Svanes rõhutab noorte inimeste täna tehtud tegevuste ja otsuste olulisust, enne kui vanemaks saades oma otsuseid kahetsetakse. Seda on oluline meelde tuletada poistele, kes on varases puberteedieas ja samuti noortele neidudele kui tulevastele emadele.
Uuringu kaasautor Negusse Kitaba selgitab, et epigeneetilised muutused olid märgatavamad nendel lastel, kelle isad on hakanud suitsetama puberteedieas, võrreldes nendega, kelle isad on suitsetanud pärast teismeiga. See viitab sellele, et varane puberteet võib esindada kriitilist ajavahemikku füsioloogiliste muutuste jaoks. Luubi alla on eriti võetud noormehed, kuna sel ajal toimub tüvirakkude loomine, mis toodavad spermat.
Uuring võrdles ka neid, kelle isad ja emad on suitsetanud eostamise eelsel perioodil. Üllatuslikult leiti, et isade teismeeas suitsetamine on laste tervisele ohtlikum kui ema suitsetamine.
Kuigi noorte suitsetajate arv on Ühendkuningriigis viimastel aastatel vähenenud, tekitab Southamptoni ülikooli professoris John Holloways muret noorte seas üha enam populaarsust kogunud veipimine. Loomkatsetest tulenevad tõendid viitavad sellele, et e-sigaretis leiduv nikotiin võib olla eriti ohtlik geenide muutuste põhjustaja järglastel. Seetõttu on teismeliste kokkupuude suure nikotiinisisaldusega sügavalt muret tekitav.
Professor Holloway rõhutab, et kuigi selle uuringu tõendid pärinevad inimestelt, kelle isad on suitsetanud teismelistena aastatel 1960 ja 1970, millal tegevus oli levinum, on äärmiselt oluline, et me ei ootaks veel mitme põlvkonna pealekasvu määramaks teismeliste nikotiini kasutamise mõju. Teismeliste veipimise pikaajaliste tagajärgedega tulevastele järeltulijatele tuleb viivitamatult tegeleda.
Nende leidude tagajärjed on olulised rahvatervise seisukohast. Kahjulike kokkupuudete eiramine noore teismelisena võib tulevaste põlvkondade hingamisteede terviseprobleeme veelgi rohkem süvendada ja suurendada terviseriske.
/nginx/o/2023/06/09/15378921t1h460e.jpg)