Mis on suudlemishaigus ja kuidas see avaldub?

Suudlemine Foto: Shutterstock

Mononukleoos on kehavedelike kaudu leviv viirushaigus, mida tihtipeale nimetatakse ka suudlemishaiguseks – sagedase edasikandumise viisi järgi. Selle kurnava ja äärmiselt pika haiguskuluga viiruse võid saada ka teisiti, näiteks jagades jooke või söögiriistu või kui nakatunud inimene su läheduses aevastab ja köhib.

Sagedasti sülje kaudu leviva haiguse võib aga ka saada spermast ja verest, kirjutab Web Med. Mononukleoosi sümptomid võivad olla leebed, aga need võivad ka muutuda tõsisteks ja sa ei pruugi olla võimeline osalema argielu tegevustes mitu nädalat, sest oled voodis täiesti jõuetult siruli.

Mononukleoosi tekitab Epstein-Barri viirus – mis kuulub herpesviiruste perekonda–, millega puutub suur osa inimesi kokku juba lapsena. Isegi kui oled Epstein-Barri viirusega nakatunud, ei pruugi see alati välja lüüa haigussümptomitena ning võid seda varjatult kanda kehas terve elu. Uuringute andmeil on viirusega 40. eluaastaks nakatunud 85–90 protsenti inimestest.

Mononukleoosi viirus jääb sülge kuudeks pärast nakatumist ja võib olla nakkav isegi siis, kui haiguskandja tunneb end täiesti tervena ega ilmuta ühtegi sümptomit.

Peiteperiood on tavaliselt pikk – sümptomid võivad pärast nakatumist hakata avalduma alles nelja kuni seitsme nädalal jooksul. Koged tohutut väsimust, tekib palavik, kurk hakkab valutama, lümfisõlmed suurenevad, ka lihased võivad valutama hakata ja isu langeda. Sümptomid varieeruvad. Tavaliselt möödub jõuetuks muutev ägeda haiguse periood kahe kuni nelja nädalal jooksul, aga mõnel juhul võib rammestav väsimus püsida veel nädalaid või isegi kuid. Võib minna pool aastat, kuni sümptomid täielikult taanduvad.

Mononukleoosi tagajärjel võib tekkida ka tõsiseid komplikatsioone, nagu suurenenud põrn. Kui tunned vasakul pool kõhuõõnes tugevat valu, võib see olla märk põrna rebenemisest ja see on juba hädaolukord. Komplikatsioonid võivad tekkida peamiselt väga nõrga immuunsüsteemi korral või teatud ravimite võtmisel.

Mononukleoosi vastu vaktsiini pole. Seda võib üritada ennetada, hoidudes teiste inimeste süljest ja pestes tihti käsi.