:format(webp)/nginx/o/2022/12/21/15038991t1h20a9.jpg)
Jahedamad ja niiskemad ilmad toovad lisaks sügise hõngule kaasa viirustehooaja alguse. Üks laste ebamugavaim tervisemure, kõrvapõletik saab enamasti alguse just nohust. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas laste kõrvapõletikku vältida, kõrvavalu leevenda ja milliste ravivõtete kasutamisest peaks hoiduma.
Pärnu Meie BENU apteegi proviisori Margot Lehari sõnul põhjustavad kõrvapõletikku erinevad viirused. «Eriti adenoviirusel on komme tüsistusena otiiti ehk kõrvapõletikku põhjustada, aga mure tekib sageli ka ägeda nohu ehk rinoviirusega,» räägib apteeker.
«Adenoviiruse esmased tunnused on palavik, kurguvalu, nohu ja köha. Lisaks kõrvapõletikule on adenoviirus tihtipeale niinimetatud nakkusliku silmapõletiku või kõhugripi põhjustajaks,» selgitab Lehari. Ta lisab, et adenoviirust esineb meil igal ajal, kuid rohkem jaanuarist juunini. Rinoviiruse ehk ägeda nohu puhul apteekri sõnul tavaliselt palavikku ei ole ning selle viiruse levik on aktiivsem septembris ja oktoobris ning märtsist maini.
Apteekri sõnul tekib kõrvapõletik siis, kui viirused, bakterid või allergeenid põhjustavad kõrvas turse, vedelik ei pääse enam kuulmekile tagant ära ning seal vedelikus hakkavad paljunema viirused ja bakterid.
«Enamasti tekib põletik siis, kui lapsel on haigus kestnud nädal või kaks ja tervenemise asemel tuli hoopis palavik ja haigus hakkas vinduma ning laps ilmutab kõrvavalu tunnuseid – väikelaps on nutune ja viril ning nühib kõrva, suurem laps kurdab sõnadega kõrvavalu,» räägib Lehari.
Kõrvapõletiku ennetamiseks on esmatähtis tegeleda lapse nohuga ning loputada ja vedeldada ninasekreeti. «Laste puhul, kes ei oska veel nuusata, on väga oluline ninasekreedi väljasaamiseks kasutada ninaaspiraatorit. Tavaline vanaaegne kummiprits pole soovitatav, sest selle väljatõmbetugevust ei saa reguleerida. Samuti ei näe lapsevanem läbipaistmatus kummipritsis sekreedi värvust või seda, kas tõmmates on nina veresoon läinud katki ja sekreedi sees on verekiude,» toob Lehari välja vananenud abivahendi puudused.
Apteekri sõnul on heaks vahendiks ka auru tegemiseks mõeldud nebulisaatorid ja inhalaatorid, mis aitavad samuti ninasekreeti vedeldada. Ägeda nohu korral soovitab proviisor nina loputamiseks valida hüpertoonilise ninasprei, sest see aitab paremini nina limaskesta turset alandada kui isotooniline lahus. «Kui nina läheb öösel väga kinni, võib kasutada ksülometasoliini sisaldavat ninaspreid, kuid seda üle kaheaastastel lastel ja mitte üle paari päeva,» räägib Lehari.
«Kui nohu on kestnud üle nädala ja pole järele andnud, vaid on roheliseks või kollaseks läinud, siis tasuks kasutada põletikuvastaseid ninaspreisid, mille koostises on näiteks astelpajuõli, taruvaigu- või päevakübaratinktuur. Ka võib võtta looduslikke suukaudseid tilku või siirupeid,» soovitab Lehari. Ta toonitab, et ninakaudsete spreide eelis on kiirem mõju.
Kuna nohuravi on väikelaste puhul peamine kõrvapõletiku ennetusmeede, soovitab apteeker juba varakult hakata last nina loputamisega harjutama. «See tegevus ei meeldi tavaliselt ühelegi beebile ega väikelapsele, kuid täiskasvanu vastutab lapse ravimise eest. Oma praktikas näen paraku liiga tihti 5–6-aastaseid lapsi, kellele ei tohi mitte midagi ninna lasta. Ent nii on ka apteekri ja arsti käed seotud ning nina loputamata jätmisega lõpeb haigus sageli antibiootikumiraviga,» selgitab Lehari.
Apteeker soovitab nina hooldusprotseduurid teha võimalikult igapäevaseks ning mänguliseks. «Näidake protseduuri enda peal ja laske vahel lapsel valida erinevate tootjate ja survetega pudelite vahel. Üks kord paari päeva jooksul nina loputades ei saa raviefekti kätte ning ägeda või bakteriaalseks muutunud nohu korral on vajalik 3–6 korda päevas ninaspeid kasutada,» põhjendab Lehari.
Apteekri sõnul on laste kõrvavalu enamasti viiruslik ja ei vaja antibiootikume. Raviks sobivad käsimüügis olevad suukaudsed valuvaigistavad siirupid ja turset alandavad ravimid. «Aktiivselt tuleb ravida nohu ja seda kas meresoola või teiste looduslike ninalahustega või suukaudsete siirupite ja tilkadega,» rõhutab proviisor.
Suurematel lastel on sagedasem ka väliskõrvapõletik, mis on tihtipeale põhjustatud pikemast vees suplemisest. «Juhul kui kõrv jääb kuivatamata ja vesi jääb kõrva, siis kõrvavaik pundub, kõrv läheb lukku ja võib hakata ebameeldivalt suruma. Selliselt võib tekkida väliskõrvapõletik, mille puhul põletikuline vedelik pole mitte kuulmekile taga, vaid eespool,» selgitab Lehari.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)