/nginx/o/2023/06/26/15415605t1hcd0b.jpg)
Suitsetamine võib põhjustada selliseid terviseprobleeme nagu kopsuvähk, südameinfarkt ja isegi insult. Kuid kas sigarettide suitsetamine võib mõjutada ka vaimset tervist? Uus uuring näitab, et suitsetamine kahekordistab vaimse tervise probleemide, nagu depressioon ja bipolaarne häire, riski.
Ajakirjas Acta Psychiatrica Scandinavica avaldatud viimases uuringus hindasid Århusi ülikooli teadlased 337 140 osaleja andmeid, mis pärinesid Ühendkuningriigi biopangast, et mõista suitsetamise ja vaimuhaiguste vahelist seost, kirjutab Medical Daily.
«Numbrid räägivad enda eest — suitsetamine põhjustab psüühikahäireid. Kuigi see pole ainus põhjus, suurendab suitsetamine 250 protsenti riski sattuda psüühikahäirega haiglasse,» ütles uuringu kaasautor Doug Speed.
«Keskmiselt hakkasid andmestikku kuuluvad inimesed suitsetama 17-aastaselt, psüühikahäirega sattusid nad haiglasse alles pärast 30ndat eluaastat,» lisas ta.
Teadlased leidsid, et tõenäosus, et lapsest saab suitsetaja, oli suur, kui vanemad suitsetasid. Töörühm leidis, et bioloogilistelt vanematelt päritud suitsetamisega seotud geenid mängivad otsustavat rolli selles, kas inimene suitsetab.
Uuringus ei hinnatud bioloogilist mehhanismi, mille kaudu suitsetamine põhjustab vaimse tervise probleeme. Teadlased usuvad, et probleemid võivad olla tingitud nikotiini põhjustatud ajukahjustusest.
«Peame leidma bioloogilise mehhanismi, miks põhjustab suitsetamise psüühikahäireid. Üks teooria on see, et nikotiin pärsib neurotransmitteri serotoniini imendumist ajus ja me teame, et depressiooniga inimesed ei tooda piisavalt serotoniini,» ütles Speed. «Teine seletus võib olla see, et suitsetamine põhjustab ajus põletikku, mis võib pikemas perspektiivis kahjustada ajuosi ja viia erinevate psüühikahäireteni. Aga nagu ma ütlesin: me ei tea veel täpselt.»
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)