Ajakirjanik Gunnar Leheste pälvis Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsilt (ENAS) koostöös sotsiaalministeeriumiga 1000-eurose Papageno-preemia suitsiidieelset seisundit käsitlenud eetilise meediakajastuse eest.
SUITSIIDIENNETUSPÄEV ⟩ Ministeerium ja noorte ajakirjanike selts andsid välja Papageno preemia
ENAS ja sotsiaalministeerium andsid pühapäeval tähistataval suitsiidiennetuspäeval esmakordselt välja Papageno preemia, mille pälvis Gunnar Leheste artikkel «Kõne emale päästis süsimusta auku langenud tennisisti Katriin Saare elu».
«Gunnar Leheste lugu on suurepärane näide sellest, kuidas vastutustundlik ja sügavuti minev kajastus võib olla paljudele abiks ja inspiratsiooniks,» ütles ENAS-i esindaja Brita-Maria Alas, kelle sõnul on loetavat ja huvitavat, ent samas eetilist lugu niivõrd delikaatsel teemal raske kirja saada.
Papageno preemia võitnud Leheste tänas südamest nii ENAS-i kui ka sotsiaalministeeriumi ja kõiki Eestis suitsiidiennetusega tegelevaid organisatsioone.
«Töö selles valdkonnas ei lõppe, enne kui suitsiidide arv meie riigis pole langenud miinimumi ehk nulli. Nagu öeldakse, on ka üks suitsiid aastas liiga palju,» ütles Leheste. «Mis on minu jaoks selle auhinna puhul kõige olulisem – see annab võimaluse meie kiires ja halastamatus uudistevoolus pöörata uuesti tähelepanu sellele pea aasta aega vanale intervjuule, mis loodetavasti annab inimestele teadmist ja lootust, et vaimsetest probleemidest on võimalik abi küsides ja abi kasutades jagu saada. Nagu ka Katriini intervjuust kõlama jääb, on see esimene samm alati kõige raskem, aga kõige olulisem.»
Teise koha ja Estonia kinkekaardiga otsustati premeerida Kerttu Jänest loo eest «Me vajame last elavana». Samuti pälvis tunnustuse Merilin Pärli lugu «Tüdruk, kes tuli tagasi» ning suitsiidiennetusse panustamise eest tunnustati Erik Tikani ja Mari Metsa videolugu «Ääre peal. Elu diagnoosiga».
Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul on vaimne tervis meie ühiskonna kõige olulisem vara, mis vajab tähelepanu ja hoolt. «Gunnar Leheste ja teiste ajakirjanike töö näitab, kui võimas võib olla sõna, et päästa elusid,» kõneles Sikkut. «Peame kõik andma endast parima, et mitte ükski Eesti inimene ei tunneks end lootusetu ja üksikuna. Samal ajal on oluline märkida, et kuigi ootame ajakirjanduselt vastutustundlikku kajastust, tunnustame ja austame nende sõltumatust. Koostöö ei tähenda sekkumist, vaid inimeste hüvanguks töötamist.»
Lugusid hindas valdkonna ekspertidest, ajakirjanikest ja suitsiidiga lähedalt kokku puutunud inimestest koosnev komisjon, kes valis rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide alusel välja enim Papageno efekti toetava kajastuse.
Papageno preemia loodi eesmärgiga tunnustada ajakirjanikke, kes on oma töö kaudu andnud panuse suitsiidiennetusse ja Papageno efekti levimisse meediamaastikul. Preemia nimi pärineb Mozarti «Võluflöödist», kus enesetappu kaaluv peategelane Papageno leiab lõpuks abi ja toetust.
Ooperis «Võluflööt» kardab Papageno, et on kaotanud oma armastatu. Kuid enne, kui Papageno jõuab oma kavatsuse teoks teha, ilmuvad tema juurde kolm vaimu, meenutavad talle tema maagilist kellamängu ja aitavad tal seeläbi oma armastatu Papagena taas leida. Need kolm vaimu näitavad talle, et vaimse ja emotsionaalse kannatusega toimetulekuks on ka teisi võimalusi peale endalt elu võtmise.
«Võluflöödist» inspireerituna on Papageno järgi nimetatud ka oluline tendents suitsiidiennetuse valdkonnas. Nimelt on uuringud leidnud, et endalt elu võtmise asemel kriisist väljatulekuks mõne muu positiivse lahenduse leidnud inimeste lugude kajastamisel on positiivne mõju ka teistele sarnaselt raskesse olukorda sattunud inimestele. Sellised lood annavad lootust ja tõestavad, et ükskõik kui raske ka parasjagu ei ole – alati on olemas abi. Seda nimetataksegi Papageno efektiks.