OLED ÄREV AUTOSÕITJA? ⟩ Loe, millised on erinevad viisid sellega toimetulekuks

Autosõitja. Foto: Pexels

Sõiduärevus kõlab paljudele inimestele tuttava olukorrana, eriti elades linnades, kus on tihedad liiklusvood, mitme rajaga maanteed ja närvilised liiklejad. Ometi on autojuhilubade ja auto omamine tänapäeva kiirenevas elutempos kasulik, mis teeb meie elu palju mugavamaks. Psühholoogidel on soovitusi nende hirmude leevendamiseks. 

Baylori meditsiinikolledži psühholoogia osakonna aseesimees Eric Storch, kes töötab psühhiaatria ja käitumisteaduste osakonnas, on puutunud tihti kokku inimestega, kes kogevad liikluses sõiduärevust. Tema sõnul on ärevus sellises situatsioonis tavaline, kuid sellega hakkamasaamine võib mõne jaoks olla keerulisem kui teise jaoks, sest selle teitajaks on erinevad tegurid. Näiteks võib mõjutajaks olla pealtnäha nii väike tegur, mis on paljudes olukordades suuremaks stessiallikaks, kui oskaksime seda arvata, sealhulgas ilm, teedeehitus või teised liiklejad.

Sõiduärevusega inimesi, kes ei suuda enda emotsioonidega toime tulla, soovivad autoga sõitmist vältida. On võimalik, et neil ei ole kunagi sõiduärevust esinenud, kuid varasemalt liikluses tehtud väike eksimus enda või vastasliikleja poolt on seda süvendanud. 

Kui ärevus on äärmuslik, võib see tähendada hoopiski mitte sõitmist, teistele autojuhtidele toetumist või tihedat Bolt teenuste kasutamist. Tihtipeale eelistavad sõiduärevusega inimesed sõita ainult päevasel ajal siis, kui keegi teine on neil kõrval ja teha seda eelistatavalt maanteedel. 

Siiski pole need viisid Storchi sõnul paljude jaoks praktilised ning võivad aja jooksul ärevust veelgi rohkem süvendada ja panna autoga sõitmist vältima. 

Tema sõnul on hoopiski oluline, et inimene õpiks sõiduhirmudega järk-järgult ja edasiliikuvamalt silmitsi seisma. 

Näiteks soovitab Storch alustada autoga sõitmist väiksematel teedel ja mitte teha seda tipptunni ajal. Aja jooksul soovitab ta hakata liiklema rahvarohkemates kohtades, et harjutada ennast toime tulema ka stressirohkemates olukordades. 

Paljud uuringud on näidanud, et algajad autojuhid kardavad sõita ka suurte sildade peal. Seetõttu on samuti oluline alustada sõitmist algselt väiksemate sildade peal ja seejärel liikuda suuremate peale. 

«Sõiduärevusega inimesed on tihti sõidu ajal liiga pinges, sest ärevus paneb neid üle mõtlema. Kui aga planeerida endale peas sõit ja teekond ette ning arvestada nende kohtadega, mis võivad sulle ebameeldivustunnet tekitada, on vähem tõenäolisem tunda ennast šokeeritult teatud liiklusolukordades. Tihti harjutades ja olukordi lahti mõtestades suudad sa endale selgeks teha, mis sulle täpsemalt ärevust tekitab ning tänu sellele on ärevus ka kergemini kaduma,» sõnab Storch. 

Lisaks rõhutab ta, et kui sul on mure, et jääd kellelegi liikluses jalgu, kuna oled aeglasema õppimistempoga, ei tasu sellest ennast heidutada lasta, isegi siis, kui selja taga sõitev auto soovib sulle signaali lastes sind mõjutada. «Ära lase kärsitutel autosõitjatel ennast mõjutada, sest see ei vii sind autoga sõitma õppimisel edasi,» kommenteerib ta. 

Olukord võib olla küll ehmatav, aga tuleb meeles pidada, et sinu eesmärk on jõuda punktist A punkti B ning autosignaalidele liigselt keskendumine töötab selle vastu. Kui olukord juhtub minema üle käte, tee väike vahepeatus, et pisut rahuneda ja seejärel autoga sõitmist jätkata. 

«Eriti raske on algavatel autojuhtidel sõita tipptunni ajal, kuid otseselt selle vältimine edaspidises elus ei aita sul vajalikke sihte saavutada,» ütleb Storch, «Kui muretsed millegi pärast liiga palju, tuleb hirmude ületamiseks ette võtta kasvõi väikseid samme. Need kaovad ainult siis, kui oled valmis nendega silmitsi seisma ja võitlema.»