Apteeker selgitab, millal hakata võtma D-vitamiini ja kuidas see kõige paremini imendub

Toidulisandid on saanud tarbimiskultuuri osaks. Nende vajadus tekib tegelikult siis, kui on tekkinud või ohustab mõne aine puudujääk. Eesti kliimas tekib paljudel D-vitamiini puudujääk Foto: Shutterstock

Ligikaudu 30 protsendil eestlastest esineb tõsine D-vitamiini puudus. Kahtlemata on oma roll selles Eesti päikesevaesel kliimal. Septembris D-vitamiini saamiseks enam päikesele loota ei saa. Apteeker selgitab, miks D-vitamiin organismile vajalik on ning mida toidulisandite tarvitamisel meeles peaks pidama.

Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisori Marget Raukase sõnul on Eesti füüsikud uuringutega kindlaks teinud, et meie laiuskraadil tekib D-vitamiini sünteesiks vajalik UV-tase alates aprilli keskpaigast ja vältab septembri keskpaigani. «Seega ainult neli kuud kaheteistkümnest võime loota looduslikule vitamiiniallikale ja sedagi eeldusel, et nahk on päikesekiirgusega otsekontaktis,» lisab Raukas.

D-vitamiin täidab proviisori sõnul mitut rolli, neist peamine on organismis piisavas koguses kaltsiumi ja fosfori hoidmine, et luud oleksid tugevad. «D-vitamiini puudusel omastab keha toidust väga väikese osa neid mineraale ja tekib oht, et luustik, küüned ja juuksed muutuvad hapraks ja kergesti murduvaks,» selgitab Raukas vitamiinipuuduse tagajärgi.

D-vitamiin on tema sõnul seotud väga paljude terviseprobleemide ja -riskidega – aitab ennetada hammaste lagunemist, luumurdude tekkimist, vanemaealistel osteoporoosi ehk luuhõrenemise teket, aga vähendab ka südamehaiguste, kõrge vererõhu, diabeedi ja vähiriski. Lisaks osaleb D-vitamiin keerulises immuunsüsteemi protsessis ja toetab vaimset tervist.

D-vitamiini taseme hoidmiseks pole toidulisanditest kellelgi pääsu

D-vitamiini annus sõltub mitmest tegurist, näiteks vanus, elustiil, toitumine, kaasnevad haigused või kasutatavad ravimid. Regulaarne D-vitamiini tarvitamine on apteekri sõnul vajalik kõigile sihtgruppidele. «Lisaks on paljud töökeskkonnad siseruumides ja see omakorda takistab igapäevase vajaliku D-vitamiini doosi saamist,» rõhutab apteeker. Ta soovitab täpse pildi saamiseks anda 1–2 korda aastas vereproov D-vitamiini taseme kindlaksmääramiseks.

«Optimaalne aastaringne D-vitamiini tase on 75 nanomooli liitri kohta (nmol/L). Alla 50 nmol/L on juba tõsine puudus, mida esineb ligikaudu 30 protsendil eestlastest. Madalamat kui 25 nmol/L nimetatakse avitaminoosiks, kus kõik organismi reservid on ammendatud ja ilma toidulisandita on veebruariks-märtsiks suurem osa organismi varudest ära kasutatud,» õpetab proviisor vereanalüüsi väärtusi tõlgendama.

Pikaajaline D-vitamiini defitsiit ei pruugi tema sõnul avalduda kohe tervisehäire, töövõime või koormustaluvuse langusena, seetõttu võiks murede ennetamiseks alustada esimesel sügiskuul D-vitamiini tarvitamist. «Iseäranis oluline on piisav D-vitamiini olemasolu kasvava organismi jaoks, sest aitab ennetada hilisemaid kehalisi vaevusi ja kroonilisi haigusi. Rohkem tähelepanu vajavad D-vitamiini puuduse suhtes ka piiratud liikumisvõimega inimesed, füüsilise töö tegijad, ajateenijad, sisealade sportlased, rasedad, imetavad emad, taimetoitlased, tumedanahalised inimesed ja ülekaalulised,» loetleb Raukas. Ta lisab, et rasvumise korral on D-vitamiin «lukustatud» rasvkoesse ja veres tekib vitamiini defitsiit.

Pigem soovitab proviisor hoida stabiilset D-vitamiini taset, kui lasta sel üles-alla kõikuda. «Alates septembrist võiks D-vitamiini tarvitada iga päev ja seda rasvarikkama toidukorra ajal, siis on rasvlahustuva D-vitamiini imendumine parem,» toonitab Raukas. Tema sõnul sobivad nii D2 kui D3 sisaldavad vitamiinid, kuid viimane tõstab D-vitamiini taset veres rohkem ja püsib pikemat aega. «Väga mugav on kasutada spreivitamiinide vorme, mis sobivad ka lastele ja neelamisraskustega inimestele.»

Toidus esineb proviisori sõnul looduslikku D3-vitamiini ehk kolekaltsiferooli kõige enam rasvases kalas, näiteks makrellis, tursamaksaõlis ja lõhelistes, aga ka munakollases. Samuti on osa toiduaineid, näiteks piim ja teraviljad, selle vitamiiniga rikastatud. «D2-vitamiin ehk ergokaltsiferool on pigem taimetoitlaste eelistus, kuna seda leidub looduslikult päikese käes kasvanud seentes, näiteks maitakedes, portobellodes ja kukeseentes,» loetleb apteeker. Ta rõhutab, et kuna nende toiduainete osakaal meie menüüs on üsna tagasihoidlik, siis on mõistlik D-vitamiini toidulisandina juurde tarvitada.

Kui palju D-vitamiini peaks võtma?

Eesti oludes tarvitatavad D-vitamiini päevaannused jäävad vastavalt vanusele ja vajadusele vahemikku 400–4000 ühikut ehk 10–100 mikrogrammi päevas.

«Terved täiskasvanud võivad päevas võtta ilma probleemideta 1000–2000 ühikut ehk 25–50 mikrogrammi. Üle 65 eluaasta on soovitatav isegi suuremaid annuseid tarvitada, sest D-vitamiini omastamine ei ole enam sama, mis nooremas eas ja päikese käes viibimist on samuti vähem,» toob proviisor välja vanusega muutuvad vajadused. Ta toonitab, et imikute ja väikelaste puhul tuleb juba sünnist alates rahhiidi vältimiseks anda sobivaid D-vitamiini tilku. «Imikute annused algavad 400 ühikust ning olevalt preparaadist tuleks lapsele anda, kas 1 või 5 tilka vitamiini päevas ja suuremate laste puhul jälgida arsti soovitusi,» lisab Raukas.

«D-vitamiini liia korral on vereseerumi tase üle 300 nmol/L, sel juhul tuleb lõpetada D-vitamiinide manustamine ja vältida kaltsiumirikkaid toiduaineid. Halba ei tee magneesiumi preparaatide lisaks manustamine, kuna kaltsium ja magneesium reguleerivad omavahelist tasakaalu,» juhendab Raukas. Kõrvaltoimete vältimiseks soovitab proviisor lasta aeg-ajalt vereproovis määrata D-vitamiini ja kaltsiuminäitajaid.

Üleannustamine võib viia terviserikkeni

D-vitamiini liig on apteekri sõnul seotud suurenenud kaltsiumi imendumisega, seega on varajased sümptomid põhjustatud liiga suurest kaltsiumisisaldusest veres või uriinis, mille sümptomid on iiveldus, oksendamine, sage urineerimine, kõhukinnisus või -lahtisus ja nõrkus. «Kui tase jääb liiga kauaks kõrgeks, võivad tekkida luuvalud, ebaregulaarsed südamelöögid, valulikud neerukivid ja segasusseisundid,» loetleb Raukas. Ta nendib, et üleannustamist esineb praktikas siiski üliharva ning pigem peavad sellele suuremat tähelepanu pöörama kaltsiumi ja fosfori ainevahetushaigustega patsiendid.

Tähelepanelikumad peaksid proviisori sõnul olema ka beebide emad, kuna D-vitamiin imendub rinnapiima ning seetõttu tuleks hoolega jälgida, et lastele antavad vitamiinitilgad vastaksid vanusele või arsti soovitusele. Lisaks paneb apteeker vanematele südamele, et väikelastega peredes tuleb hoida ravimid ja vitamiinid ohutus kohas ning kui avastatakse pooltühjaks söödud vitamiinipurk, tuleks kindlasti mürgistusteabekeskusega ühendust võtta.

Koosmõjud ravimite ja toiduainetega

Kui seni on apteekri sõnul D-vitamiini koostoimele teiste ravimitega vähe tähelepanu pööratud, siis üha suurema ravimite hulga tarvitamisega muutub koostoimete teema aina aktuaalsemaks. «Teada on, et epilepsia- ja krambivastased ravimid pidurdavad D-vitamiini imendumist ning astma ja põletike korral glükokortikosteroidide kasutamine vajab samuti D-vitamiini tihedamat määramist,» toob Raukas näiteid. Eriti ohustatud on lapsed, noorukid ja menopausis naised ning riskirühma kuuluvad ka mõningaid vähiravimeid ja kõrge vererõhu ravimeid tarvitavad patsiendid.

Toitumisega seoses soovitab apteeker samal ajal D-vitamiiniga vähendada ohtra kofeiini ja kiudaineterikka toidu tarvitamist, kuna kiire ainevahetus takistab D-vitamiini omastamist. Samuti on maksa- ja neeruhaigused ohumärgiks, et kontrollida üle organismi D-vitamiini varud, kuna just neis organites toimub selle vitamiini aktiivseks ühendiks muutmine.

Apteeker rõhutab, et D-vitamiini taseme hoidmiseks on toidulisandite tarvitamine tunduvalt odavam ja ohutum, kui edaspidi rohkemate kõrvaltoimetega ravimite võtmine ja tervenemine.