Geenide orkestrit saab mõjutada epigeneetika taktikepiga

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Copy
L’Oréal-UNESCO «Naised teaduses» preemia pälvinud dr Miglė Tomkuvienė tudeeris bakalaureuseastmes molekulaarbioloogiat ja magistris geneetikat ning doktorikraadi omandas biokeemias. Kõike seda kokku pannes jõuabki epigeneetika juurde, mis dikteerib geenide toimimist.
L’Oréal-UNESCO «Naised teaduses» preemia pälvinud dr Miglė Tomkuvienė tudeeris bakalaureuseastmes molekulaarbioloogiat ja magistris geneetikat ning doktorikraadi omandas biokeemias. Kõike seda kokku pannes jõuabki epigeneetika juurde, mis dikteerib geenide toimimist. Foto: Tomas Kauneckas

«On olemas valgud, mida nimetatakse epigeneetilisteks regulaatoriteks, mis orkestreerivad kõik meie 30 000 geeni kõlavaks orkestriks. Kui see neil ei õnnestu, tekib meil terviseprobleeme,» selgitab Vilnuse ülikooli biotehnoloogia instituudi asedirektor dr Miglė Tomkuvienė, kes uurib epigeneetika ja haiguste tekke seoseid.

Dr Tomkuvienė pälvis septembri alguses oma uurimustöö eest epigeneetika ja haiguste vaheliste seoste kohta L’Oréal–UNESCO «Naised teaduses» preemia. Ta on alates varasest lapsepõlvest tundnud huvi bioloogia, elavate olendite vastu. Organismid ei toimiks aga keerukate alusprotsessideta. «Elu alus on DNA, kuid geneetika ei seleta kõike. On ka epigeneetika, mis valitseb geenide aktiivsuse üle – ja see muudab organismi selleks, mis see on ja kuidas see toimib,» ütleb teadlane.

Epigeneetilised protsessid reguleerivad erinevate geenide aktiivsust erinevates organites. Näiteks süda vajab ainult geene, mis on spetsiifilised südame vajadustele. Aju ei vaja geene, mida vajab süda – siin tuleb mängu epigeneetiline geeniregulatsioon. «Geenide orkester peab mängima harmoonias. Mõned geenid peavad vastavalt vajadusele olema natuke vaiksemad, teised jälle valjemad,» ütleb teadlane. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles