Miks panevad jahedad ilmad nina vett jooksma?

Hinnanguliselt võib inimene kaotada päevas 300 kuni 400 milliliitrit vedelikku nina funktsioonide tõttu. Foto: Shutterstock

Kuni 90 protsendil inimestest hakkab külma ilmaga nina vett jooksma ehk tekib niinimetatud külmast tingitud nohu. See probleem kimbutab eriti astma, ekseemi või heinanohu käes kannatajaid, kirjutab CNN.

Nina ülesanne on soojendada ja niisutada sissehingatavat õhku, et see kopsudesse sattudes rakke ei ärritaks. Kui inimene hingab sisse, on õhk nina tagaosas tavaliselt umbes 26 kraadi, kuid võib olla ka lausa 30 kraadi. Õhuniiskus on nina tagumises osas tavaliselt sada protsenti, olenemata sellest, kui külm on sissehingatav õhk. See näitab, et nina on väga efektiivne kontrollimaks, et sissehingatav õhk muudetakse enne kopsudesse jõudmist soojaks ja niiskeks.

Külm ja kuiv õhk stimuleerivad ninas asuvaid närve, mis saadavad sõnumi ajju. Seejärel aju vastab impulsile, suurendades verevoolu ninna ning laienenud veresooned soojenevad, kui õhk neist möödub. Samuti on nina üks eesmärk toota rohkem eritisi, hoides ninna tuleva õhu niiskust.