Kõigile kättesaadav ja lihtne tegevus aitab vererõhku langetada

Vererõhuaparaat võiks olla kodus kõigil, kel on kõrge vererõhk või esinevad vererõhu kõikumised. Foto: Shutterstock

Vererõhk on üks parameeter, mis näitab inimese tervislikku seisundit. Kõrge vererõhk on sagedane ja ohtlik tervisemure, millest tingitud haigused on nüüdisaegses maailmas surma põhjustajana esimesel kohal.

Vererõhk on surve, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu mõõtühik on millimeeter elavhõbedasammast (mm Hg) ning vererõhk registreeritakse numbrina, millest ülemine näit tähistab süstoolset vererõhku, mil süda pumpab verd mööda organismi laiali, alumine, diastoolne aga vererõhku südame lõõgastusfaasis.

Täiskasvanud inimese puhul on normaalne ülemine vererõhk kuni 130 mm Hg ja alumine vererõhk kuni 85 mm Hg. Kui vererõhk on pidevalt normist kõrgem (üle 140/90 mm Hg), siis loetakse seda kõrgenenud rõhuks. Kõrge vererõhu tekkimist soodustavad liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine, valed toitumisharjumused.

Vererõhu langetamiseks piisab minimaalselt 30 minutist kiirest kõnnist päevas. Väga hea toimega on näiteks sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit. Tasub teada, et kehaline koormus tõstab vererõhku lühikeseks ajaks, pärast koormust langeb see aga algväärtusest madalamale. Mida sportlikum oled, seda kiiremini vererõhk taastub.

Benu apteegi proviisor Margot Lehari selgitas, et kaebusteta inimesed peaksid kuni 40. eluaastani vererõhku mõõtma vähemalt korra kahe aasta jooksul ning pärast 40. eluaastat igal aastal. «Kui on vererõhuhaigus või selle kahtlus, tuleb vererõhku mõõta ja jälgida sagedamini – korra nädalas või ka iga päev. Kui arst on ravi määranud, tuleb lisaks ravimitele mõõta vererõhku sagedusega, mis arst on ette kirjutanud,» selgitas Lehari.

Milline vererõhuaparaat valida?

Vererõhuaparaat võiks olla kodus kõigil, kel on kõrge vererõhk või esinevad vererõhu kõikumised. Alguses tasub kindlaks teha, et vererõhuaparaat on läbinud kliinilised uuringud, see on testitud ja terviseametis heaks kiidetud. Kindlasti tuleks aparaat osta meditsiiniliselt kontrollitud asutusest, näiteks apteegist.

Enne vererõhuaparaadi ostmist tuleb mõelda, kes perekonnast seda kõige rohkem kasutama hakkab ja millist aparaati on tal kõige mugavam kasutada. Kas paremini sobib õlavarre- või randmeaparaat? Mõlemal on oma plussid – õlavarreaparaat on laiemalt levinud, samas randmeaparaati on mugavam kotis kaasas kanda ja peaaegu märkamatult tööl või kus iganes kasutada. Lapsed ja täiskasvanud, kellel on keskmisest väiksemad või suuremad käed, võivad vajada spetsiaalset õlavarremansetti. Vale suuruse korral võib aparaat anda ka vale tulemuse. 

Südamearst Margus Viigimaa õpetused, kuidas mõõta vererõhku

1. Enne vererõhu mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda.

2. Keha ja käsi ei tohiks olla pinge all ning mõõtmise ajal peaks selg olema toestatud (näiteks istuge seljatoega toolil) ja käsi lamama lõdvalt, mitte pinge all.

3. 30 minutit enne vererõhu mõõtmist vältige suitsetamist, ergutavate jookide joomist (kohv, tee, alkohol, energiajoogid), tugevat söögikorda ja füüsilist pingutust.

4. Mansetivoolik (või spetsiaalne märk mansetil) asetage mõõtmisel arteri kohale (tavaliselt näidatud vererõhumõõtja juhendis või paluge arstil-apteekril õige koht näidata).

5. Tehke iga kord kaks või kolm mõõtmist paariminutise vahega, sest nii väldite võimalikke mõõtmisvigu.