:format(webp)/nginx/o/2022/08/29/14795874t1h3f02.jpg)
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona nentis, et laste vaktsineerimine on Eestis langustrendis. «Perearstina näen ma küll kahjuks seda dünaamikat, et kui võib-olla siin kümmekond aastat tagasi oli see haruldus, kui lapsevanem lapse vaktsineerimisest keeldus, siis nüüd on see muutunud palju tavalisemaks,» lausus Oona ERR-ile.
Terviseameti andmetel on üheaastaste laste hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, HIB ja B-viirushepatiidi vaktsiiniga 86 protsenti. Seitsmeaastastest on nende haiguste vastu teist korda vaktsineeritud vaid kaks kolmandikku. Kaheaastaste vaktsineeritus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastu on aga 78 protsenti. Kuuri lõpetamiseks on aga teise süsti saanud taas vaid umbes kaks kolmandikku 14-aastastest.
/nginx/o/2022/12/26/15046861t1h4991.jpg)
Oona usub, et ühiskondlikul tasandil pole enam head arusaama sellest, mida need haigused endast kujutavad. «Üldiselt tavainimene aga enam ei teagi, mis haigus on difteeria, leetrid või muud tänapäeval vaktsiinvälditavad haigused. Taolisi raskeid haigusi ei õnnestu enamasti antibiootikumidega ohjeldada, sest nad on viirushaigused või haigustekitajate mürkidest põhjustatud haigused. Isegi kui tegu on bakteri põhjustatud haigusega, siis toksiini kahjustavat mõju ei saa antibiootikumiga tagasi keerata,» märkis perearst.
Kokkuvõttes leiab Oona, et vaktsiinid on võimaldanud inimestel paljud lastele surmavad nakkushaigused täielikult unustada. Nõnda ongi lihtne vaktsiinide toimes kahelda. «Praegu naudime väga pikaajalise vaktsineerimise kasu. Ma väga loodan, et uus õppetund ei tule hirmu ja tragöödia tagajärjel, mis ehmatab inimesed jälle oma lapsi vaktsineerima,» nentis kaasprofessor.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)