Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Selgus, mis aitab kaasa kahjustunud veresoonte paranemisele

Copy
Veresoone sein.
Veresoone sein. Foto: Shutterstock

Lämmastikoksiidi rolli avastamise eest südame-veresoonkonnas anti 25 aasta eest Nobeli preemia. Teadlased on püüdnud avardada teadmisi, kuidas südameinfarkti, insuldi või muu terviseprobleemi tõttu kahjustatud veresoonte parandamisele kaasa aitav signaalmolekul töötab. Marylandi ülikooli meditsiinikooli ja Wake Forest ülikooli teadlased teatasid olulisest puuduvast pusletükist.

Kuigi lämmastikoksiidi signaaliülekande rolle on viimase 30 aasta jooksul põhjalikult uuritud, ei ole teadlased seni mõistnud, kuidas lämmastikoksiid liigub verest veresoone seinas olevate sihtmärkideni. Seda enam, et see püsib veres stabiilsena vähem kui sekundi. Nüüd sai selgeks, et lämmastikoksiidil on omakorda abiline.

Ajakirjas Nature Chemical Biology avaldatud uues uurimuses ilmnes, et heem, rauda sisaldav ühend, mida on rohkesti nii veres ringluses kui ka rakkudes, seondub lämmastikoksiidiga ja kannab seda veresoonkonnas laiali. See võimaldab lämmastikoksiidil reguleerida verevoolu, vererõhku, verehüüvete moodustumist ja tõenäoliselt muid kahjustatud veresoonte parandamisega seotud signaalprotsesse.

Selgus, et antioksüdant glutatiooni juuresolekul seondub lämmastikoksiid kiiresti heemiga, moodustades stabiilse heemiühendi, mida nimetatakse lämmastikoksiid-ferroheemiks.

Kui hiirtele anti kõnealust ühendit, suurenes verevoolu arterites ja alanes vererõhk. Lisaks pärssis see trombotsüütide liigset aktiivsust inimese vereproovides.

Teadlaste sõnul võiks uudset teadmist lämmastikoskiidi kohta kasutada uudsete ravimeetodite väljatöötamiseks, et parandada näiteks hapnikuvaegusest tekkinud arterite kahjustusi.

Tagasi üles