Neelamishäire või raske tabletti neelata? Anname nõu, mis aitab düsfaagia korral

Tihti tekitavad neelamisraskusi liiga suured «ampsud» – erinevad tabletid, mida on oluline just valmiskujul manustada. Miks võib olla raske neelata? Neelamisraskuste taga ei pruugi tegelikult peituda ühtegi häiret või probleemi, eriti kui selle põhjuseks on valus kurk või lapse jaoks ebasobiva suuruse või kujuga tablett, kuid kui see süveneb või kordub, siis tasuks kindlasti mõelda nii põhjustele kui ka potentsiaalsetele lahendustele.

Miks võib olla raske neelata?

Dr Rammul selgitab, et iga neelamisraskus ei pruugi olla tingitud neelamishirmust, kuid neelamishirmuga kaasneb pea alati neelamisraskus. Saame eristada kahte omavahel seotud probleemi – neelamishäiret ja neelamishirmu.

Neelamishäire ehk düsfaagia korral on tegemist raskustega toidu liikumisel suust läbi neelu ja söögitoru makku. See on üsna harva esinev häire ja kõige sagedamini on see põhjustatud suu, neelu või söögitoru haigustest, vahel ka erinevate närvisüsteemi kahjustuste tagajärjel.

Võimalikud põhjused:

Neelamishäirete tagajärjel võib organism sattuda vedelikupuudusesse. Sageli alaneb kehakaal ja nõrgeneb immuunsus. Kopsupõletike oht suureneb ja neelamishäire tagajärjel hakkab inimene vältima sotsiaalseid olukordi, et ei peaks koos teistega sööma.

Fagofoobia ehk neelamishirm on harvaesinev, kuid tõsine foobia, mille korral esineb suur hirm neelamise ees ja mis võib vahel põhjustada isegi söömisest ja joomisest täielikult loobumist. Kõige sagedamini välditakse siiski teatud tekstuuriga toiduaineid, näritakse toit liiga peeneks ja kuivaks või kurdetakse selle üle, et toiduosakesed jäävad neelamise ajal ebameeldivalt kurku kinni. Fagofoobiale olemuselt väga lähedane häire on lämbumishirm, mille korral esineb kartus toidu või tablettide neelamisega seotud lämbumise ees, mitte neelamisprotsessi kui sellise ees. Mõnikord võib lämbumishirm kaasneda ka fagofoobiaga.

Fagofoobia korral on tõsine oht toitumishäirete tekkeks, kuna söömisprotsessi hirmus hakatakse sageli vähendama toidukordi. Psüühilised ärevusnähud, näiteks suurenenud hingamissagedus, võivad olukorra veel hullemaks teha, kuna toit võib seeläbi ka reaalselt kurku kinni jääda, mis omakorda tekitab veelgi suuremat tõrget järgmiste toidukordade ees. Dr Rammul lisab, et vahel piisab fagofoobia tekkeks vaid ühest eraldiseisvast õnnetust olukorrast, kus toit või muu võõrkeha kurku kinni jääb ja lämbumistunnet tekitab. Pärast juhtunut hakatakse paaniliselt kartma olukorra kordumist ja püsiv probleem ongi käes.

Kuidas neelamishäirega toime tulla?

Neelamishäirega toimetulekul on oluline kindlaks teha probleemi algpõhjus – vaimne või füüsiline – ja alustada sealt.

Kui tegemist on konkreetse haiguse tagajärjel tekkinud neelamishäirega, siis tuleks püüda haigus välja ravida või kui see ei ole võimalik, siis võimaldada korralikku taastusravi, et taastada neelamisfunktsioon nii suures ulatuses kui vähegi võimalik. Vahel ei ole ka võimalik neelamisfunktsiooni taastada, siis tuleks õppida sellega võimalikult edukalt elama ja võtma vajadusel kasutusele abivahendid.
Kui tegemist on psüühilise häirega ehk põhjused on puhtalt psühhogeensed, siis soovitab psühhiaater dr Imre Rammul teha koostööd psühhiaatri ja psühholoogiga ning leida endale sobilik teraapiavorm, näiteks kognitiivne käitumisteraapia või eksponeerimisteraapia. Vahel võib olla vajalik ka medikamentoosne ravi antidepressantidena või teiste ärevust vähendavate ravimitena.

Neelamishäirega elamiseks tuleks:

otsida professionaalset abi, tuvastada põhjus ja alustada (taastus)ravi;
tegeleda probleemi psüühilise poolega ja katsetada erinevaid teraapiavorme;
söögikordade ajal tarvitada vedelikku iga ampsu järel, et lihtsustada neelamist;
võtta väiksemaid ampse ja närida toit rahulikult läbi (kuid mitte liiga kuivaks!);
valida söömiseks pehmemaid ja kergemini neelatavaid toite;
kasutada söömise ajal tähelepanu kõrvalejuhtivaid ja ärevust vähendavaid vahendeid, nagu teler, muusika või põnev jutuajamine kaaslasega.

Aga ma olen ju terve!?

Oled vaimselt ja füüsiliselt terve, kuid vaatamata sellele seisad silmitsi olukorraga, kus on tarvis neelata midagi, mida nii väga neelata ei soovikski – näiteks ebameeldiva maitse või ebasobiva suurusega tablett? See polegi nii haruldane. Eriti sageli kurdetakse apteekrile, et lastel on raskusi mõrude või suurte tablettide neelamisega. Õnneks ei ole olukord tänapäeval enam sugugi lootusetu.

Apotheka

Mida teha, kui laps ei taha tabletti neelata?

Pole saladus, et lapsed üldjuhul ei soovi ravimeid võtta. Seda eriti siis, kui tabletil on kibe, mõru või muul moel ebameeldiv maitse. Lisaks maitsele ja lõhnale häirivad lapsi sageli ravimite tekstuur ja suurus. Lisamure tekib siis, kui tabletti on vaja poolitada ja läbi selle avaneb ravimi sisemuses peituv mõru maitse veelgi enam.

Apteekritel on nüüd lahenduseks pakkuda uus ja põnev toode – Medcoat. See on uuenduslik ja auhindu võitnud Rootsis välja töötatud toode, millega kasutaja saab ise vahetult enne ravimi võtmist spetsiaalse aplikaatori abiga tablettidele ja kapslitele peale kanda meeldiva maitsega katte. Toodet võib kasutada täiskasvanutel ja lastel alates hetkest, mil nad suudavad terveid või poolitatud tablette alla neelata. Paigaldaja kasutamine on väga lihtne ja lastele ka lõbus ning huvipakkuv tegevus.

Apotheka

Tabletikatet võiks soovitada:

kui lapsed peavad võtma tablette (nt antibiootikumid);
neelamisraskuste korral;
kui tablett on suur või raskesti neelatav (ka kareda pinnaga toidulisandid);
kui kehva maitse ja lõhnaga tabletti ei tohi purustada ega poolitada (nt toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid);
kui tabletti tohib võrdseteks annusteks jagada, aga mõru maitse endiselt segab.

Kliendid, kes on ostnud katte vähemalt korra, on jaganud meiega oma tagasisidet:

Anneli (40)
Olin hiljuti olukorras, kus mu tütar pidi võtma pikemat aega antibiootikume. Tabletid tundusid lapse jaoks suured ja nende neelamine oli harjumatu ja ebamugav. Esimesed paar tabletti saime hädaga võetud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem laps vastu hakkas. Lõpuks kaasnesid ravimi võtmisega sellised jonnihood, et küsisin nõu perearstilt, kes siis meile seda katet soovitaski. Esiteks saime tablette koos katta ja lapse jaoks oli see põnev nokitsemine, ja teiseks läksid suured tabletid kaetuna nii kergelt alla, et probleemi justkui enam ei olnudki.

Indrek (27)
Minul on olnud lapsest peale hirm või ebamugavustunne ravimite neelamise ees. See sai alguse mõrumaitselistest rohtudest, mida lapsena mingil perioodil võtma pidin. Alguses arvasin, et see vastumeelsus läheb täiskasvanuks saades üle, kuid tegelikult kestab see siiani. Kohe, kui tablett vastu suu limaskesta läheb, tekib minus tugev vastikustunne. Minu foobia ei ole küll nii äärmuslikult väljendunud, et see mu igapäevaelu segaks, kuid ravimite võtmine on siiani problemaatiline ja tekitab minus füüsilist vastumeelsust. Apteekrile seda mainides pakkus ta mulle tabletikatte välja, kinnitades et läbi selle ühtegi kibedat või mõru maitset tunda ei ole, ja nüüd olengi seda toodet edukalt kasutanud juba mitu kuud. Oleks minu lapsepõlves selline variant olemas olnud, poleks mul tõenäoliselt sellist foobiat tekkinudki.