Selle magusaine tarvitamine muudab inimesi rumalamaks

Aspartaami kasutatakse dieetjookides. Foto: Shutterstock

Aspartaam, mis on laialdaselt kasutatav magusaine, on viimasel ajal sattunud kriitika alla oma võimalike negatiivsete mõjude tõttu meie õppimisvõimele ja mälule. Teadlased on selle tõestamiseks läbi viinud katseid, milles on lisaks sellele tehtud ka muid üllatavaid avastusi. Need võiksid äärmuslikke suhkrutarbijaid panna rohkem mõtlema tervislikuma toitumise peale, et mitte riskida süvenevate terviseprobleemidega. 

Juulis nimetasid Maailma Terviseorganisatsiooni vähktõve uurimiseksperdid aspartaami ametlikult võimalikuks kantserogeeniks inimestele, millele Toidu- ja Ravimiamet peagi vastu võitles. 

Väidetavalt on aspartaam ligi 200 korda magusam kui suhkur ning annab 0 kalorit, mida leidub enim suhkruvabades ja dieetkarastusjookides. Lisaks sellele ka energiajookides, jääteedes, närimiskummides, mahlajookides ja joogikontsentraatides. 

Aspartaam sai esmakordselt heakskiidu 1981. aastal lauamagusainete kasutamiseks, dieedikoolades 1983. aastal ja muudes toodetes 1996. aastal. Tänasel päeval kasutatakse seda üle maailma rohkem kui 6000 tootes, sealhulgas hambapastades ja närimistablettides. 

Selleks on Florida osariigi ülikooli teadlased teinud läbi katseid hiirtega, et selgitada välja, kuidas mõjutab aspartaam käitumist. Katses olevad isased hiired tarbisid aspartaami ohutuse mõttes oluliselt madalamates annustes, kui Toidu- ja Ravimiamet algselt määranud oli. 

Leiud tuginevad 2022. aasta uuringule, milles teadlased on varasemalt seostanud aspartaami tarbimist päritud ärevuslaadse käitumisega. 

16 nädala jooksul jagati hiirte rühmad kaheks, kus üks neist jõi vett, millesse oli segatud seitse protsenti Toidu- ja Ravimiameti maksimaalsest lubatud aspartaami tarbimisest, mis on võrdne 237 milliliitri dieedikoola päevase tarbimisega, ja teine rühm, kes sai suurema annuse ehk 15 protsenti aspartaami. 

Peale seda testiti hiiri erinevate ülesannetega, märkimisväärseim neist kastist väljapääsu leidmine, kus aspartaamivabad kontrollhiired läbisid testi edukalt, kuid järgnevad kaks rühma vajasid ülesande lahendamiseks palju rohkem aega. 

Lisaks on teadlased teinud avastuse, et kui isased hiired paarituvad aspartaamiga kokku puutumata emastega, on esimese põlvkonna järglastel sarnased õppimis- ja mäluprobleemid nagu vanematel.

Aspartaami tarbimisel on endiselt võimalik funktsioneerida, kuid see segab oluliselt meie keskendumisvõimet, mis tähendab, et igapäevaselt erinevate ülesannetega hakkamasaamisel kulub rohkem aega või võib sootuks isegi kauem aega minna. 

Kuna avastusi on tehtud ka põlvkondade vaheliselt, loodavad teadlased uurida aspartaami põhjustatud epigeneetilisi muutusi spermas. Huvitaval kombel on täheldatud õppimis- ja mäluprobleeme esimese põlvkonna hiirtel, küll aga mitte teise põlvkonna omadel. 

Varem on aspartaami seostatud teiste terviseprobleemidega, milleks on soolestiku mikrobioomi häired, veresuhkru reguleerimine ja kaalutõus.