Sõrmedega koputamine näitab, kas võib tekkida Alzheimer

Alzheimeri ja sellele eelneva seisundi korral koputavad inimesed sõrmedega teistmoodi kui terved, tuvastasid neuropsühholoogid. Foto: Shutterstock

Eksimine, pereliikmete mittetundmine või sõnade ja nimede unustamine on Alzheimeri tuntud sümptomid. Neuropsühholoogid avastasid, et haigus avaldub ka peenemal viisil: sõrmede koputamise rütmi kaudu.

Paljud Alzheimeri tõbe käsitlevad uuringud keskenduvad peamiselt kognitiivsetele sümptomitele, nagu unustamine, või suurematele motoorikaprobleemidele, nagu tasakaaluhäired. Neuropsühholoogid Vincent Koppelmans ja Marit Ruitenberg tuvastasid kirjandusest vihjeid peenmotoorikat puudutavate väikeste erinevuste kohta.

Sõrmedega koputamine

Selle edasiseks uurimiseks viisid nad läbi arvutitestid kolme inimrühmaga: 47 tervet inimest, 27 kerge kognitiivse häirega inimest (võimalik Alzheimeri-eelne seisund) ja 26 Alzheimeri tõvega inimest. Nad toimisid arvuti käskluste järgi, mis nõudis neilt erineval viisil sõrmedega koputamist. Juhendid sisaldasid selliseid ülesandeid, nagu: «Koputage oma parema nimetissõrmega klaviatuuri nii kiiresti kui võimalik kümne sekundi jooksul. Seejärel koputage vasaku nimetissõrmega, mõlema sõrmega korraga või vaheldumisi mõlema sõrmega.»

Eesmärk oli välja selgitada, kas sõrmega koputamine võib olla Alzheimeri tõve biomarker. Biomarker on mõõdetav tunnus, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside, näiteks haiguste hindamiseks ja jälgimiseks. «Tahtsime uurida, kas sõrmega koputamist saab seostada Alzheimi tuvastamiseks teiste biomarkeritega, näiteks kahaneva hipokampusega. Uurisime ka erinevate rühmade jõudluse erinevusi,» ütleb Koppelmans. Nad kasutasid masinõpet, et uurida, kas arvuti suudab osalejad sõrmedega koputamise mustrite põhjal õigesse rühma liigitada.

Selgus, et Alzheimeri tõvega inimestel oli aeglasem reaktsiooniaeg. Nad koputasid aeglasemalt ja ebaregulaarsemalt kui inimesed teistest rühmadest. Kerge kognitiivse häirega isikud sooritasid teste tervetest samuti halvemini.