Allergiline nohu ehk allergiline riniit
Allergiline nohu on päriliku eelsoodumusega haigus, mille sümptomiteks on aevastamine, ninakinnisus, ninavoolus ja ninasügelus. Allergiline nohu on krooniline ja ta ei möödu nädalaga. Sümptomid avalduvad kiiresti, 5-15 minutit peale kokkupuudet allergeeniga.
Allergilise nohuga on seotud allergeenid, mis pärinevad õhus leiduvatest osakestest, nagu õietolm, tolmulestad, putukate väljaheited, loomade kõõm ja hallitusseened, millele meie keha reageerib immuunvastusega sissehingatavate antigeenide vastu. Sageli kaasnevad allergilise nohuga haigused nagu astma, atoopiline dermatiit ja konjunktiviit.
Diagnoosimisel on olulised tähelepanekud, mis ajal ja millega kokkupuutel haiguse sümptomid ilmnevad. Abistavatest uuringutest on võimalik teha nahateste allergeenidega või vajadusel määrata spetsiifilisi IgE tüüpi antikehasid veres.
Riskitegurid allergilise nohu avaldumiseks ja väljakujunemiseks võivad olla:
perekondlik eelsoodumus • meessugu • allergeenispetsiifilise antikeha (IgE) olemasolu organismis (mille hulk veres suureneb korduval kokkupuutel allergeeniga) • vanus alla 6 eluaasta • kõrgem perekondlik sotsiaalmajanduslik taust • kokkupuude sigaretisuitsuga esimesel eluaastal.
Hooajaline allergiline nohu esineb allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal, aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid kogu aasta vältel. Kõige sagedamini põhjustavad neid kodutolmulestad, loomakarvad ja hallitusseente eosed.
Huvitaval kombel võib varajane kokkupuude lemmikloomaga põhjustada immuuntolerantsust (seisund, kus immuunsüsteem ei reageeri ainetele, mis on võimelised tekitama organismis immuunvastust).
Allergilise nohu puhul tavalised ninatilgad ei aita, nende pikaajaline kasutamine hoopis kahjustab nina limaskesta. Raviks kasutatakse ninasiseseid glükokortikoide, suukaudseid ja ninasiseseid allergiat vähendavaid ravimeid (nn antihistamiinikume). Abiks on nina loputamine meresoola lahusega.