Nohu ehk riniit on haiguslik seisund, kus tekib nina limaskesta põletik või talitlushäire ning millel võivad olla erinevad põhjustajad: infektsioonid, sissehingatavad ärritajad, ravimid, hormonaalsed häired või närvisüsteemi talitlushäired. Nohu on väga ebameeldiv haigus, millega kaasneb oluline elukvaliteedi langus – häiritud on igapäevategevused, lõhna- ja maitsetundlikkus, samuti on rikutud ööuni. Apotheka proviisor Annika Toobal räägib nohust ja selle ravist.
Enamikku meist on lapsena kästud end soojalt riidesse panna, et külma ilmaga õues olles mitte külmetada ja haigestuda. Kuid kas külm ilm põhjustab tõesti külmetushaigusi?
Külmahooajal (varasügisest kuni talve lõpuni) esineb tõepoolest külmetushaigusi rohkem. Madalamad temperatuurid võivad kahjustada organismi immuunvastust, muutes kehal infektsioonide vastu võitlemise raskemaks.
Tõenäoliselt on selle põhjuseks mitmed tegurid, näiteks:
Kokkuvõtteks võib öelda, et külmetushaigusi, sh nohu põhjustavad viirused nagu rinoviirused ja gripp, kuid külm ilm ja sellega kaasnevad tegurid võivad suurendada riski nakatuda viirustesse.
On rohkem kui 200 erinevat tüüpi viirusi, mis võivad põhjustada külmetushaigust. Kõige tavalisemat neist nimetatakse rinoviiruseks, mis põhjustab umbes poole haigestumistest. Kuid nohu põhjustajad on ka koroonaviirus, paragripiviirus, gripiviirus, adenoviirus jt.
Nohu saamiseks peab kokku puutuma mõne külmetushaigust põhjustava viirusega, mis on pärit kelleltki, kes on haigestunud. Rinoviirused levivad tavaliselt otsese inimestevahelise kontakti või õhus olevate viiruseosakeste sissehingamise teel. Kui külmetushaigusega inimene aevastab või köhib, paiskub teatud kogus viirust õhku. Seejärel, kui teine seda õhku sisse hingab, kleepub viirus nina limaskestale ja alustab rünnakut.
Oluline on meeles pidada, et viirused võivad levida mitte ainult inimeselt inimesele, vaid ka esemete kaudu, mida külmetushaige on puudutanud. Viirus on lihtne levima, kui puudutada sageli oma nina, suud ja silmi ning seejärel teisi inimesi või esemeid, seega tasub tihedamini käsi pesta.
Kui rinoviirus on nina või suu kaudu organismi sisenenud, hakkab paljunema ja algatab reaktsiooni, kus organismi immuunsüsteem hakkab võõrale viirusele reageerima ja teda tõrjuma.
Seejärel tekivadki nohule iseloomulikud sümptomid, nagu:
Külmetuse sümptomid algavad ühe kuni kolme päeva jooksul pärast seda, kui olete viirusega kokku puutunud. Tavaliselt kestavad nohu sümptomid ühe nädala, kuid see on igal inimesel erinev ja võib kesta isegi kuni kaks nädalat.
Sümptomite leevendamiseks on apteegi käsimüügis saadaval erinevad preparaadid:
Võimalusel teha inhalatsioone füsioloogilise lahusega ning suurendada vedeliku tarbimist.
Inhalaatorite valikust loe meie artiklist Kuidas valida õiget inhalaatorit ja mis on nende vahe?
NB! Kuna külmetushaigusi põhjustavad viirused, siis antibiootikumid ei toimi! Antibiootikumid on tõhusad ainult siis, kui neid kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks. Allergiaravimid samuti ei ole viirusliku nohu korral näidustatud.
Viiruslik nohu on suhteliselt kahjutu ja taandub tavaliselt mõne aja möödudes iseenesest, kuigi mõnikord võib see põhjustada sekundaarset infektsiooni, näiteks kõrvapõletikku ja põskkoopapõletikku, millega võivad esineda sümptomid nagu näovalu, kõrvavalu ja palavik.
Põskkoopapõletik ehk sinusiit paraneb tavaliselt iseenesest, ilma antibiootikumravita ja enamikul patsientidest hakkavad sümptomid taanduma 7–10 päeva jooksul. Ravi on samuti toetav, sümptomaatiline.
Allergiline nohu on päriliku eelsoodumusega haigus, mille sümptomiteks on aevastamine, ninakinnisus, ninavoolus ja ninasügelus. Allergiline nohu on krooniline ja ta ei möödu nädalaga. Sümptomid avalduvad kiiresti, 5-15 minutit peale kokkupuudet allergeeniga.
Allergilise nohuga on seotud allergeenid, mis pärinevad õhus leiduvatest osakestest, nagu õietolm, tolmulestad, putukate väljaheited, loomade kõõm ja hallitusseened, millele meie keha reageerib immuunvastusega sissehingatavate antigeenide vastu. Sageli kaasnevad allergilise nohuga haigused nagu astma, atoopiline dermatiit ja konjunktiviit.
Diagnoosimisel on olulised tähelepanekud, mis ajal ja millega kokkupuutel haiguse sümptomid ilmnevad. Abistavatest uuringutest on võimalik teha nahateste allergeenidega või vajadusel määrata spetsiifilisi IgE tüüpi antikehasid veres.
Riskitegurid allergilise nohu avaldumiseks ja väljakujunemiseks võivad olla:
perekondlik eelsoodumus • meessugu • allergeenispetsiifilise antikeha (IgE) olemasolu organismis (mille hulk veres suureneb korduval kokkupuutel allergeeniga) • vanus alla 6 eluaasta • kõrgem perekondlik sotsiaalmajanduslik taust • kokkupuude sigaretisuitsuga esimesel eluaastal.
Hooajaline allergiline nohu esineb allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal, aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid kogu aasta vältel. Kõige sagedamini põhjustavad neid kodutolmulestad, loomakarvad ja hallitusseente eosed.
Huvitaval kombel võib varajane kokkupuude lemmikloomaga põhjustada immuuntolerantsust (seisund, kus immuunsüsteem ei reageeri ainetele, mis on võimelised tekitama organismis immuunvastust).
Allergilise nohu puhul tavalised ninatilgad ei aita, nende pikaajaline kasutamine hoopis kahjustab nina limaskesta. Raviks kasutatakse ninasiseseid glükokortikoide, suukaudseid ja ninasiseseid allergiat vähendavaid ravimeid (nn antihistamiinikume). Abiks on nina loputamine meresoola lahusega.
Rohkem allergilise riniidist loe meie artiklist Kuidas leevendada allergilise riniidi ja konjuktiviidi sümptomeid?
Mitteallergiline/mitteviiruslik nohu on selline, kus nohu sümptomid, ninakinnisus või aevastamine tekivad ilma konkreetse põhjuseta. Sümptomid on sarnased allergilisele nohule. Mitteallergiline nohu ei põhjusta tavaliselt silmade, nina või kõri sügelust nii, nagu allergiline nohu. Mitteallergiline nohu diagnoositakse pärast allergiate välistamist.
Siia alla kuuluvad näiteks:
Sümptomeid võivad vallandada veel väga mitmed erinevad ärritajad või seisundid, muuhulgas: tubakasuits; heitgaasid; parfüümid jm tugevad lõhnad; tolm; alkohol, kuumad või vürtsikad toidud; käsimüügiravimid nagu aspiriin ja ibuprofeen või mõned retseptiravimid nagu kõrge vererõhu ravimid, antidepressandid ja suukaudsed rasestumisvastased vahendid; hormonaalsed muutused, seotud raseduse, menstruatsiooni või kilpnäärme alatalitlusega.
Esimene kontakt nohu kaebuste korral võiks olla apteeker, kes aitab välja selgitada, millise nohuga on tegemist, millega sümtomeid leevendada ning kuidas ravimeid ohutult kasutada. Kui teie nohu sümptomid on rasked või kui nohu kulgeb pikalt, konsulteerige alati oma perearstiga
NB! Artiklis olid mainitud ravimid. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)