Ole teadlik: milliseid soovitusi usaldada dementsusriski vähendamiseks?
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
21. september 2023, 19:01
/nginx/o/2022/04/17/14489925t1hd8c6.jpg)
Uus rahvusvaheline raport annab juhised, kuidas dementsusriski vähendada — kunagi ei ole liiga vara ega liiga hilja, vahendab MTÜ Elu Dementsusega.
Arvestades 12 tõendatud dementsuse riskifaktoriga, on võimalik dementsuse tekkimist edasi lükata, arengut aeglustada ja isegi ära hoida kuni 40 protsendil juhtudest, mis teeb aastaks 2050 55,6 miljonit ennetatud haigusjuhtu.
Igal aastal ilmub kümneid tuhandeid uudiseid, mis viitavad dementsuse ja toitumise seostele ning milles antakse nõu, mida süüa või mida mitte.
Uue ülemaailmse raporti eesmärk on vähendada infomüra ja anda selgeid soovitusi dementsuse alaste riskide vähendamiseks nii eraisikutele kui valitsustele.
Kunagi ei ole liiga hilja ega vara dementsusriski vähendamiseks; riskide vähendamine aitab inimesi nii enne kui ka pärast diagnoosi saamist.
Alzheimer’s Disease Internationali (ADI) esindaja sõnul avaldati 2023. aastal 50 000 uudisartiklit toitumisemõjust dementsusele. Kahjuks ei aita sellised lood inimestel teha õigeid otsuseid dementsuse riski vähendamiseks.
«Iga päev ilmub pea 200 lugu erinevatest dementsuse dieetidest, alates mustikatest lõpetades šampusega, mis kõik viitavad viimastele uuringutele. Tegelikkus on oluliselt nüansirohkem ja keerukam,» rääkis Paola Barbarino, ADI tegevjuht.
«Kui palju mustikaid, kui pika aja jooksul ja millal alustada? Kas alkohol on ajule halb või mõõdukas koguses seltskondlik tarbimine siiski kasulik? Sellised küsimused tekitavad ainult segadust ja ei aita kaasa dementsuse riskifaktorite vähendamisele,» lisas Barbarino.
Täna avalikustatud World Alzheimer’s Report 2023 keskendub dementsusriski vähendamise praktilistele soovitustele. Raportisse on koondatud 90 teadlase, meditsiinitöötaja, poliitikakujundaja, dementsusega inimese ja omastehooldaja nõuanded, mis aitavad lugejatel mõista dementsusriski niiöelda suurt pilti.
2020. aastal avaldati teadusajakirjas The Lancet nimekiri 12 dementsuse riskitegurist, mis tõendatult mõjutatavad (suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, õhusaaste, peatarumad, vähene sotsiaalne suhtlus, madal haridustase, ülekaal, kõrge vererõhk, diabeet, depressioon ja kuulmislangus) ning millega tegeledes on võimalik dementsuse tekkimist edasi lükata, selle arengut aeglustada või tekkimist vältida peaaegu 40 protsendil juhtudest.
Uuringud näitavad, et inimestel võib dementsus tekkida aastakümneid enne haigusnähtude ilmnemist. Siiski võib riskitegurite vähendamine nii enne kui ka pärast diagnoosimist edasi lükata ja aeglustada haiguse arenemist või isegi ennetada prognoositavaid dementsuse juhtumeid.
Praegu elab maailmas hinnanguliselt 55 miljonit inimest dementsusega — neuroloogilise haigusega, mida kaks kolmandikku inimestest ikka veel ekslikult peab vananemise normaalseks osaks.
Riskide maandamine dementsuse diagnoosimise järgselt võib samuti aidata aeglustada haiguse progresseerumist.
Hoolimata hiljutistest edusammudest ravimite vallas, mis on andnud paljudele inimestele üle maailma lootust, et võime olla üsna lähedal ravi leidmisele, oleme ikka veel kaugel eesmärgist tuua turule kättesaadavad ja taskukohased ravimeetodid igat tüüpi dementsuse raviks.
MTÜ Elu Dementsusega ja ADI sõnum on, et igaüks peab võtma vastutuse oma dementsusriski vähendamiseks ja järgima soovitusi 12 dementsuse riskiteguri maandamise osas.
«Kunagi pole liiga vara ja kunagi liiga hilja võtta meetmeid isikliku dementsusriski vähendamiseks,» ütleb Chris Ellermaa MTÜst Elu Dementsusega. «Riskide vähendamine on elukestev ettevõtmine ja kõige tõhusam on, kui teadlikkus ja mõistmine aju tervisest algab noores eas.»