Meid on sageli hoiatatud kõrgete kontsade ohtude eest, seega võime arvata, et baleriinade kandmisel sellised puuduvad probleemid.
Teadlaste arvamused võivad aga sel teemal erineda. Pole küll üheselt tõestatud, et baleriinad oleksid jalgade tervisele pikaajaliselt kahjulikud, kuid halvasti istuvad jalanõud võivad olla probleemiks küll.
Hinnanguliselt kannab 70 protsenti elanikkonnast halvasti sobivaid jalatseid. Selline ebakõla jala ja kinga kuju vahel võib suurendada jalavalu ning põhjustada ville ja kõva nahka. Pidevat kitsaste kingade kandmist on seostatud lausa varvaste ja jalgade luude muutustega.
Paljud baleriinad on madala ja kitsa varbaosaga. Liiga kitsas varbaosa ei sobi jalakujuga ning pigistab varbad kokku, mis suurendab tervele jalale survet ning piirab selle liikumist.
Kuid probleemiks võib olla ka liiga suur varbaosa. Liigne jala liikumine kinga sees võib põhjustada survet ja hõõrdumist nahale, mis samuti põhjustab konnasilmi, ville ja haavasid.
Halvasti sobiv varbaosa võib põhjustada ka mikrotraumasid varbaküüntele, mis lõpuks võivad muuta nende väljanägemist ja paksust.
Tervishoiutöötajad soovitavad sageli täiesti lameda kinga asemel lühikest kontsa, sest lameda tallaga kingad võivad jalavõlvi toetavatele pehmetele kudedele – täpsemalt plantaarsele sidekirmele – tekitada suurema koormuse.
Enamik inimesi kohandab oma pahkluu ja põlve liikumist erineva kontsa kõrgusega kinga jaoks, kuid uuringud on näidanud, et lameda tallaga kingalt üleminek väikesele kõrgendatud kontsale vähendab pingejõudu jalatalla sidekirmele.