Hea seeneaasta on toonud üle saja mürgistusjuhtumi – kuidas probleemidest hoiduda?

Seened. Foto: Shutterstock

Mürgistusinfoliinile 16662 on sel aastal laekunud juba üle saja seenemürgistusega seotud kõne. Tavaliselt septembris kõnede arv veel nii kõrgele ei küüni. 

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on suurenenud kõnede arvu taga erakordselt hea seeneaasta, aga ka teadlikkuse tõus – infoliinist 16662 on kuulnud üha rohkem inimesi. «Viimati oli mets seentest nii pungil 2020. aastal, mil mürgistusinfoliin sai seenemürgistuste teemal 103 kõnet. Praegu on aasta kolmas seenehooaeg talviste pühade ajal veel ees, mistõttu võib tänavust statistikat vaadates juba eos eeldada rekordi saavutamist. Mürgistuskõnede arvu tõusu taga on lisaks rikkalikule seenevalikule ka teadlikkuse tõus – üha enam teatakse, et mürgistuse või selle kahtluse korral tuleks esmalt helistada mürgistusinfoliinile 16662, mitte kiirabile või perearstile,» märkis Oder.

Enim seenemürgistustega seotud kõnesid on tehtud Harjumaalt, kõige vähem Hiiu-, Lääne- ja Võrumaalt. Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus lapsed on õues mängides tundmatuid seeni suhu pistnud või kus metsas käies on söögiseened segi aetud mürgiste seentega – pilviku asemel on korjatud valget kärbseseent ja kännumampli asemel jahutanukit. Tihti esineb olukordi, kus külas käies on söödud tundmatuid seeni või on tarbitud seente kõrvale alkoholi, mis muudab mõned söögiseened organismis koos toimides mürgiseks.

«Saame sageli kõnesid, kus räägitakse, et külas käies söödi seeni, mille päritolu kohta ei küsitud. Näiteks helistas meile perekond, kes oli söönud väikseid valgeid seeni, mida nad ise ei korjanud. Järgmisel päeval oli neil kõhulahtisus, palavik ja iiveldus. Enne seente söömist tuleb alati veenduda, kust need pärit on ja mis liigiga on tegu,» ütles Oder.

Ta lisas, et tegelikult on kõik seenemürgistused ennetatavad, kui pidada meeles paari lihtsat reeglit. «Esmatähtis on korjata ainult neid seeni, mida sa päriselt tunned ning mille puhul tead, et tegemist pole mürgise seenega. Kui seeneliigi suhtes on väiksemgi kahtlus, tuleb seen metsa jätta, sest hiljem on seenest üha raskem loobuda,» selgitas Oder. Ta lisas, et sotsiaalmeedia seenegruppidele ei tasu seente määramisel lootma jääda. Samuti on oluline seened puhastada juba korjamise päeval ning teada, et seenetoitu ei tohi üles soojendada, sest see ärritab seedetrakti. Seeni ei tohi anda ka alla kaheaastastele lastele, sest nad ei suuda neid seedida ja hakkavad oksendama.

Seenemürgistus algab enamasti oksendamisega. Sõltuvalt söödud seene liigist võivad kaebusteks olla ka iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus. «Kui sümptomid ilmnevad kuni kolme tunni jooksul, on tavaliselt söödud seent, mis ärritab seedetrakti, kuid ei põhjusta eluohtlikku mürgistust. Kui aga sümptomid avalduvad viibega ehk kuus ja enam tundi pärast söömist, võib kahtlustada eluohtlikku seent,» ütles Oder.

Mürgistuse või selle kahtluse korral proovi tuvastada, mis seenega on tegu, ja helista mürgistusinfonumbrile 16662. Ööpäev läbi avatud infoliinil vastav õde-nõustaja hindab söödud seeneliigi või sümptomite põhjal olukorra tõsidust ning jagab juhiseid edasiseks tegutsemiseks.