/nginx/o/2023/06/09/15378921t1h460e.jpg)
Kas tulevasi opioidide üledoose, surmajuhtumeid ja muid ravimisõltuvusest tulenevaid kahjusid saaks ära hoida, kui haiglate erakorralise meditsiini osakonnad kasutaksid opioidide asemel tõhusamaid ravimeid? Teadlased jagavad täpsemaid selgitusi.
Michigani ülikooli teadlased on analüüsinud riiklikke Medicaidi andmeid patsientide kohta, kes jäävad vanusevahemikku 12–64 ja keda on ravitud aastal 2018 Ameerika Ühendriikides erakorralise meditsiini osakondades opioidide üleannustamise tõttu. Täpsemalt on keskendutud opioidide üleannustamise korral tehtud arstivisiitidele ja sobiva ravi alustamisele. Toidu- ja ravimiamet on heaks kiitnud opioidisõltuvuse ravimid, mille hulgas on buprenorfiin, metadoon, toimeainet prolongeeritult vabastav naltreksoon.
On leitud, et vähem kui 20 protsendi Medicaidi patsientide puhul on nende ravimite andmisega alustatud erakorralise abi pakkumise ajal või 30 päeva jooksul pärast haiglaosakonnast väljakirjutamist.
«Ameerika Ühendriiges tehakse erakorralise meditsiini osakondadesse igal aastal ligi kaks miljonit opioididega seotud visiiti,» kommenteerib tervisejuhtimise ja -poliitika dotsent Nguyen. «Asjaolu, et üks kuuest patsiendist on sattunud EMOsse ravimite ületarvitamise tõttu, on probleemne ja vajab tõsisemat sekkumist.»
2021. aasta näitab rahvatervise kriisi, mille tõttu suri opioidide üledoosi tõttu rekordilised 81 000 ameeriklast.
Opioididega ravi alustamist soodustavad mitmesugused probleemkohad, sealhulgas ravi pakkuvate spetsialistide ebapiisavus, lüngad ravimite koolituses ja tervishoiuteenuste osutajate ressurssides ning tõhusad suunamissüsteemid sõltuvusraviks.
Uuring hõlmab ka neid piirkondi ja osariike, kus on kõige vähem tõenäoline, et pärast opioidide üleannustamist alustatakse opioidisõltuvuse ravi. Kaheksas osariigis: Massachusettsis, Rhode Islandil, Vermontis, Hampshire'is, Maine'is, Connecticutis, Pennsylvanias ja Marylandis on keskmisest tunduvalt kõrgem initsiatiivide määr: 20–34 protsenti.
«See viitab sellele, et parem jõudlus on võimalik,» sõnab Nguyen. «Arusaamine, miks need osariigid toimivad teistest paremini, võiks juhtida poliitikakujundajaid strateegiateni, et laiendada ravi kättesaadavust pärast opioidide üleannustamist.»
Lisaks Nguyenile kuulus uurimisrühma Kao-Ping Chua pediaatriaosakonnast, Yang Amy Jiao tervisejuhtimise ja -poliitika osakonnast, Stephanie Lee ja Pooja Lagisetty meditsiinikooli üldmeditsiini osakonnast, Amy Bohnert meditsiinikooli anestesioloogia osakonnast ja Keith Kocher meditsiinikooli erakorralise meditsiini osakonnast.