Kui süda lööb täiskasvanutel üle 100 korra minutis, on tegu tahhükardiaga. See võib olla ajutine või püsiv, vahendab Healthline.
Südame löögisagedus annab märku nendest terviseprobleemidest
Tahhükardia põhjused võivad olla erinevad: ärevus või stress, väsimus, suure hulga kohvi või alkoholi tarbimine, palavik, intensiivne või kurnav füüsiline aktiivsus, suitsetamine, elektrolüütide tasakaalutus, narkootikumide kasutamine. See võib olla ka mõningate ravimite kõrvaltoime. Tahhükardiat võivad põhjustada aga ka näiteks aneemia, kaasasündinud või verevoolu mõjustavad südamehaigused, kilpnäärme ületalitlus, infarkt.
Bradükardia on liiga madal südame löögisagedus, alla 60 korra minutis. Selle põhjus võib olla ravimite kõrvaltoimed, elektrolüütide vale tase, obstruktiivne uneapnoe ehk une-lämbumistõbi või mõni muu terviseprobleem.
Bradükardiat võib tekitada ka kaasasündinud südamehaigus, vananemisest tulenev südamekahjustus või haigus, infarkt, kilpnäärme alatalitlus, põletikulised haigused, nagu luupus või reuma, müokardiit.
Kui südame löögisagedus on liiga kõrge või liiga madal pikema aja jooksul, võivad sellega kaasneda ohtlikud komplikatsioonid, nagu trombid veres, pidev minestamine ja südame ülesütlemine.
Südame löögisageduse saad teada, kui loed randmelt või unearterilt 15 sekundi jooksul kokku südamelöögid ja korrutad neljaga.
Nii bradükardia kui tahhükardia pideva avaldumise korral tuleks pöörduda arsti poole.
Peaksid enne arsti juurde minemist jälgima, kas esineb peapööritust, õhupuudust, südamepekslemist või valu rinnus.