Kuidas annab märku keelevähk ja keda see ohustab?

Kui keelehaavand ei parane nädalate või isegi kuudega, on aeg pöörduda arsti poole. Foto: Shutterstock

Keelevähi kõige levinum varane sümptom on keele valulikkus, mis ei lähe üle, ja kerge keele veritsus.

Samuti võib esineda valu mujal suus. Keelele võib tekkida ka valge või punane laik, mis püsib. Samuti on sagedased keelehaavandid, mis ei taha kuidagi paraneda. Neelamisel võib saata pidev valu, mis võib end ilmutada ka püsiva kurguvaluna, mida tavapäraste meetoditega välja ei saa ravida. Samas võib keelevähile viidata ka tuimaks muutunud suuõõs, vahendab Healthline.

Kõige sagedasem keelevähk on lamerakk-kartsinoom. Seda tüüpi vähk esineb naha pinnal.

Keelevähi tekke põhjus pole teada, aga osa elustiilivalikuid suurendavad riski. Keelevähi tekkimise tõenäosust suurendab suitsetamine, närimistubaka kasutamine, sage alkoholi tarbimine, nakatumine inimese papilloomiviirusesse (HPV), mis on sugulisel teel leviv haigus.

Samuti on risk suurem keelevähi eelneva esinemise korral perekonnas. Rolli mängib ka kehv toitumine, kus on vähe puu- ja köögivilju. Samuti suurendab ohtu halb suuhügieen – hambasakkide poolt tekitatav pidev ärritus või halvasti paigaldatud proteesid võivad tõsta keelevähi riski.

Samuti on keelevähk tavalisem vanemate meeste hulgas, võrreldes vanemate naiste ja nooremaealistega.

Keelevähi vältimisel on seega oluline harrastada turvalist seksuaalvahekorda, vaktsineerida HPV vastu, hoida hügieeni ja praktiseerida tervislikke eluviise.