Vähidiagnoosiga naistel on tavatult suur kokkupuude just nendega

Optimistlik vähihaigest naispatsient. Foto: Shutterstock

Uus uuring näitab potentsiaalseid seoseid teatud kemikaalide ja vähivormi tekke vahel. Need märkimisväärselt kõrgemad endokriinsüsteemi häirivate kemikaalide tasemed vähiga seotud inimestel rõhutavad vajadust süveneda uuringu tulemustesse ja panevad keskkonnaagentuurile südamele reguleerida nende saastumise teket. 

Uuring näitab, et teatud hormoone mõjutavate kemikaalidega kokkupuutel võib olla seos rinnanäärme-, munasarja-, naha- ja emakavähi tekkega, kuna teadlased on leidnud, et selliste vähidiagnoosidega inimestel on kehas märkimisväärselt kõrgemad kemikaalide tasemed. 

Kuigi see ei tõesta, et kemikaalidega, nagu per- ja polüfluoroalküülühendid (PFAS) ja fenoolid (sealhulgas BPA ehk bisfenool), kokkupuude viiks selliste vähidiagnoosideni, on see siiski tugev signaal, et need võivad anda märku, mida tuleks edasi uurida. 

Eelkõige on uuringud näidanud, et naistel, kellel on suurem kokkupuude PFAS-ühendiga, on kaks korda suurem tõenäosus melanoomi diagnoosi saamiseks. Samamoodi on naistel, kellel on suurenenud kokkupuude kahe teise pika PFASi ühendiga, peaaegu kaks korda suurem tõenäosus varasema melanoomi diagnoosi saamiseks. Uuring tuvastas ka seose perfluorononaanhape (PFNA) ja  emakavähi diagnoosi vahel. Naistel, kellel on suurem kokkupuude fenoolidega, nagu bisfenool ja 2,5-diklorofenool, esineb suurem tõenäosus varase munasarjavähi diagnoosi saamiseks. 

Uuring ilmus 17. septembril 2023 ajakirjas Journal of Exposure Science and Environmental Epidemiology, mille viisid läbi San Francisco, Lõuna-California ja Michigani ülikooli teadlased, kes kuuluvad kõik keskkonna- ja terviseteaduste keskuse alla. Selles kasutati 10 000 inimese vere- ja uriinianalüüse, kes osalesid National Health and Nutrition Examination Survey uuringus. Täpsemalt keskenduti kokkupuutele fenoolide ja PFAS-ühenditega seoses eelneva vähidiagnoosiga ning uuriti ka rassilisi ja etnilisi erinevusi. 

«Need leiud rõhutavad seda, et PFASi ja fenoolide klass on keskkonna riskifaktor, mis võib tekitada vähki eriti just naistel,» kommenteerib uuringu vanemautor Max Aung, kes on ühtlasi Kecki meditsiinikooli dotsent. 

PFASi ühendeid leidub saastunud vees, toidus, veekindlates rõivastes, plekikindlate vaipade ja kangaste peal, samuti levivad need toidupakendite kaudu. Neid nimetatakse sageli «igaveseks keemiaks», kuna nad ei lagune ja säilivad keskkonnas aastakümneid. PFASi ühendid püsivad inimeste organismis mitu kuud kuni aastaid. 

«Need PFASi keemilised ühendid näivad eriti häirivat naiste hormoonide funktsiooni, mis on üks potentsiaalne mehhanism suurendamaks naiste hormoonidega seotud vähkide esinemise tõenäosust,» ütleb Michigani rahvatervise teaduskonna teadur Amber Cathey. 

Teadlased soovitavad keskkonnakaitse agentuuril reguleerida PFASi ühendeid keemiliste klassidena ja võidelda rohkem saastumisega, et toetada poliitikakujundajaid PFASiga kokkupuute vähendamiseks meetmete väljatöötamist.