/nginx/o/2023/07/10/15447125t1h99f1.jpg)
Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeproovide analüüs annab teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides.
Reoveeproovid võeti kolmapäeva hommikust 24 tunni jooksul enamikus linnades 2.–3. augustil, Valgas ja Viljandis 9.–10. augustil. «Võrreldes mais võetud proovidega leiti linnade reoveest enamiku ainete jääke rohkem. Enamlevinud aineid ehk kanepit, amfetamiini ja kokaiini leiti kõikidest uuringus osalenud linnadest,» sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.
Ülekaalukalt levinuim narkootikum Eestis on jätkuvalt kanep, mille jääke leiti võrreldes mais võetud proovidega märgatavalt enam Kohtla-Järve Ahtme linnaosa, Tallinna, Sillamäe, Maardu ja Paide reovees. Ka ülejäänud linnades – välja arvatud Tartus – olid näitajad kõrgemad kui mais. Kanepi puhul on eri ajal võetud proovides näitajate kõikumine märksa väiksem kui teiste ainete puhul.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on augustikuu kõrged kanepinäitajad murettekitavad. «Uimastijääkide leidude üles-alla kõikumised viitavad suure tõenäosusega suurematele üritustele ja pidudele, mis neis piirkondades proovivõtu ajal toimusid. Selline tendents annab veel kord kinnitust, et peod ja muud üritused tähendavad uimastitarvitamise hüppelist tõusu ka väiksemates Eesti piirkondades,» ütles ta.
Levikult teisel kohal püsib amfetamiin. Selle jääke leiti enim Paides ning pea samal tasemel Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Valga, Sillamäe, Pärnu, Tallinna ja Maardu reovees leidus amfetamiini jääke sarnasel tasemel. «Selle aine jääkide tase on mitme linna reovees ajas kõikunud – kõige enam Paides, mis on uuringusse hõlmatud linnadest ka kõige väiksema rahvaarvuga. Tallinnas, Tartus, Narvas ja Viljandis on muutuste ulatus olnud teistest linnadest mõnevõrra väiksem,» nentis Andri Ahven justiitsministeeriumist.
Kolmandal kohal püsib kokaiin, mille jääke leiti teistest enam Tallinnas, järgnesid Pärnu, Maardu ja Rakvere. Kui Tallinnas on kokaiini tarbimine olnud püsivalt kõrge, siis Pärnus ja Rakveres olid näitajad kõrged jaanuaris ning suhteliselt madalad mais, kuid augustis taas kõrged. Ka Maardu, Viljandi, Haapsalu, Võru ja Paide reovees oli kokaiini jääke nüüd märksa enam kui maikuus.
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro sõnas, et paraku on teatud seltskondades narkootikumide tarvitamine normaliseeritud ja sellele ei vaadata viltu. Samuti ei ole tavapäratu, et uimasteid tarvitatakse erinevatel üritustel ja pidudel.
«Politsei tegeleb suuresti tagajärgedega ja kahjuks näeme narkootikumide tarvitamise tumedamat poolt. Töötame iga päev selle nimel, et tarvitajaid oleks võimalikult vähe, uimastid oleksid raskesti kättesaadavad ning et narkootikumide tarvitamise normaliseerimine ei laieneks. Meie fookuses on kurjategijad, kes keelatud ained riiki sisse toovad ja diilerid, kes teevad narkootikumid kättesaadavaks alaealistele. Ka meie kinnipidamised, sarnaselt reoveeuuringutele, näitavad, et enim levinumad ained on kanep, amfetamiin ja kokaiin,» rääkis Rait Pikaro.
Metadooni leiti kõige enam Ida-Virumaa suurtes linnades, Tallinnas ja Maardus. Need on linnad, kus pakutakse laialdaselt opioidsõltuvuse asendusravi. Sel korral ei leitud metadooni jääke Haapsalu, Valga ja Võru reoveest.
Metamfetamiini leiti linnade reoveest vähem kui varem sel aastal võetud proovidest. Kõige rohkem oli selle jääke Pärnu reovees, millele järgnesid Võru, Tartu ja Tallinn. Seda ainet ei leitud Narva, Sillamäe ja Viljandi reoveest.
MDMA-d leiti augustis küll kõikidest linnadest, kuid levinumate ainetega võrreldes üsna vähe. Üksteisega lähedasel tasemel oli selle jääke Paides, Pärnus, Haapsalus, Viljandis ja Tallinnas. Näitajate muutus on olnud väikseim Tallinnas.
Uuringusse hõlmatud uutest ainetest leiti augustis alfa-PVPd Tallinna, Tartu, Narva ja Rakvere reoveest. Mitragüniini leiti lisaks Tallinnale ka Tartus ja Võrus. Uuriti ka alfa-PHP, buprenorfiini, fentanüüli ja protonitaseeni sisaldust reovees, kuid neid aineid ei leitud.
TAI teaduri sõnul on eriti positiivne, et protonitaseeni augustikuus reovees ei leidunud. «See annab lootust, et too üliohtlik ja üledoosi surmasid põhjustav uimasti on narkoturul vähem kättesaadav,» ütles Katri Abel-Ollo.
Tallinnas on enamiku ainete puhul näitajad olnud märksa stabiilsemad kui teistes linnades, mis ühest küljest kinnitab indikaatoruuringu metoodika usaldusväärsust. Teisest küljest rõhutab näitajate muutlikkus väikestes linnades seda, et üksikute vaatluste põhjal ei saa teha järeldusi ainete tarvitamise püsiva või keskmise taseme kohta.
Tutvu justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringu tulemustega siin. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.
Uimastite üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv on alates 2022. aastast võrreldes sellele eelnevate aastatega hüppeliselt kasvanud. Kui 2020. aastal oli uimastite üledoosidest põhjustatud surmajuhte 31, 2021. aastal 39, siis 2022. aastal registreeriti kokku 80 sellise surma. 2023. aasta esimese kaheksa kuu jooksul on üledoosi tõttu elu kaotanud 84 inimest.
Üledoosi tõttu on 2023. aastal augusti lõpu seisuga surnud 63 meest ja 21 naist, kelle keskmine vanus oli 37,5 (17–78). Sealhulgas jäi kuue inimese eluiga vahemikku 17–22 eluaastat. Enim oli surmasid Põhja-Eestis.
Aastatel 2002−2017 oli Eestis enamik narkootikumide üledoosisurmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitamisega. Perioodil 2018−2022 vähenes Eesti uimastiturul fentanüüli kättesaadavus oluliselt, mis kajastus üledoosi surmajuhtude järsus languses. 2022. aastal alanud ja käesoleval aastal jätkuv üledooside arvu tõus on seotud uute ülikangete sünteetiliste opioidide nitaseenide turule tulekuga.
Katri Abel-Ollo tõi välja, et 2023. aasta esimese kaheksa kuu jooksul üledoosi tõttu surnud inimeste toksikoloogilised analüüsid näitavad, et kui peamiselt on surmajuhtumid seotud nitaseenide rühma kuuluvate ainetega (44 juhtu), siis selle kõrval leidus ka amfetamiini, kokaiini ja erinevaid psühhoaktiivsed retseptiravimeid (sh diasepaam, pregabalin, zopikloon). Muret tekitav on, et ka noorimate ehk 17–22 eluaastaste ohvrite toksikoloogia näitab fentanüüli ja protonitaseeni.
«Enamik üledoosisurmadest on põhjustatud mitme uimasti kombinatsioonist ehk segatarvitamisest. Näiteks nitaseenide puhul näitas analüüs paljudel juhtudest lisaks veel bensiodiasepiini ja valuravis retseptiravimitena kasutatavaid opioidseid ravimeid,» täpsustas Abel-Ollo.
Uimastite näol on tegu ebaseaduslike ainetega, mille puhul ei ole teada, mida need sisaldavad. Abel-Ollo tõi välja, et müüja võib küll aine puhtuse kohta kinnituse anda, aga selle väite tõesust on keeruline kontrollida, sageli ei tea müüjad ka ise, mida nad täpselt müüvad. TAI teadur lisas, et uimastid sisaldavad ebasoovitavaid ja sobimatuid või eluohtlikke lisaaineid.
«19 juhul leidus analüüsides difenhüdramiini, mille puhul on tegu ravimiga, mis kõikidele inimestele ei sobi, eriti kombinatsioonis teiste ravimite ja uimastitega. Ravimina veterinaarias kasutusel olev ja loomade lihaseid lõdvestava, valuvaigistava, uinutava ja tuimastava toimega ksülasiini lisatakse ainetele, et nende koostoime meenutaks rohkem heroiini kauakestvamat mõju, kuid see võib olla inimesele eluohtlik,» sõnas Abel-Ollo.
Samuti on ainete segatarvitamisel nende mõju oluliselt ettearvamatum ning riskid, sealhulgas üledoosi oht, suurenevad hüppeliselt. Abel-Ollo lisas, et arvestada tuleb ka sellega, et iga inimese organism ja selle seisund on erinev, mistõttu on ainete toimet keeruline prognoosida. «Inimesed, kes on otsustanud uimasteid tarvitada, võiksid olla teadlikud, et kokaiin ja alkohol ei sobi kokku ning uinutite ja rahustite kombineerimine teiste ainetega võib mõjuda ettearvamatult. Ohutut uimastite tarvitamist ei ole olemas, ent kui inimene on otsustanud tarvitada, siis tuleks alati alustada võimalikult väikesest kogusest, sest uimastite mõjumise aeg on erinev. Uut doosi ei tasu võtta isegi, kui tundub, et eelmine doos ei mõjunud soovitavalt. Viivitus aine toimes teeb üleannustamise riski suuremaks. Kindlasti ei tohi uimasteid kunagi tarvitada üksi olles,» rõhutas Abel-Ollo.
«Olukorras, kus Eestis levivad äärmiselt tugevatoimelised sünteetilised opioidid, millele on lisatud ohtlikke lisaaineid, on väga oluline, et uimasteid tarvitavad inimesed oleksid ohtudest teadlikud ning kontaktis abiteenustega. Neil peaks olema piisav kogus koju kaasaantavat opioidi antidooti naloksoon. Eelmisel aastal kasutati naloksooni kogukonnas 454 juhul, mida on pea kolm korda enam kui sellele eelneval aastal. See peegeldab olukorra tõsidust. Naloksooni väljastavate keskuste kontaktid on leitavad veebilehel narko.ee,» kommenteeris TAI teadur.
Uimastitarvitamine ei ole kunagi ohutu tegevus.
Teavet uimastite mõjust sinu tervisele ning nõu uimastitest loobumiseks saab veebilehelt narko.ee. Eestis töötavad sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kust on võimalik saada infot ja abi. Abi ja tuge saab ka narko.ee tugiliinilt helistades lühinumbril 1747 (või Eestist ja välismaalt helistades +372 641 4110), kirjutades e-posti aadressil 1747@narko.ee, kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)