Farmakoloog selgitab, kas multivitamiinide võtmisest on kasu ja millist toidulisandit eestlased üleannustavad

Vitamiinid Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli farmakoloog Malle Kuum sõnas, et vahet tuleb teha multivitamiinidel ja tavalistel purgivitamiinidel. «Multivitamiin sisaldab kümneid erinevaid vitamiine ja mineraalaineid ühes tabletis. Nii-öelda purgivitamiin sisaldab ühte või paari aktiivset ainet, sageli oluliselt kõrgemates doosides kui multivitamiini tablettide sees,» ütles Kuum ERR-ile.

Kuuma sõnul on üks probleem arvukate komponentide puhul see, et ühte preparaati kokku pandud ained häirivad teineteise imendumist. Seetõttu ei jõua need piisaval määral kehasse imenduda. "Tuleb vaadata, kui palju ühte või teist ainet üldse preparaadis sisaldub ja kas sama ainet poleks lihtsam saada normaalse toitumise kaudu," toonitas Kuum.

Malle Kuuma sõnul on igale multivitamiini ja toidulisandi pakile märgitud, et selle tarvitamine ei vähenda vajadust normaalselt toituda. Kahjuks inimesed sageli seda hoiatust ei märka või siis ei soovi märgata. «Inimene võib loota, et päevast päeva kuiva saia ja moosi süües või kapsalehte närides ning multivitamiine tarbides saavad tema vitamiinide ja mineraalainete vajadused kaetud. Päris nii see ikka ei ole,» tõdes ta.

Eriti populaarne on eestlaste seas D-vitamiini ülemanustamine. «Vitamiin D ööpäevane vajadus täiskasvanul on 400 IU, aga tänapäeval reklaamitakse intensiivselt 2000–4000 IU preparaate aastaringseks manustamiseks tervetele täiskasvanutele ehk neile, kellel ei esine vitamiinipuudust. Siin saame rääkida sisuliselt ilma põhjuseta suurte vitamiiniannuste kasutamisest,» märkis farmakoloog.

«Õnneks on meie kehal võime erinevate mehhanismide kaudu liigne D-vitamiini annus ära puhverdada. Toksilisi toimeid kirjeldatakse täiskasvanutel D-vitamiini ülisuurte annuste, vähemalt 50 000 IU, pideval tarvitamisel. Suurel osal inimestest on peamine kahju pidevast D-vitamiini liiga suurtes doosides kasutamisest ennekõike rahakoti tühjenemine,» lisas ta.