Avastati uus üllatav insuldi riskitegur

Vereringe kaudu võib kopsudest jõuda ajju kuni kaheksa korda rohkem õhusaaste peenosakesi kui otse nina kaudu, on näidanud uuringud. Foto: Shutterstock

Ajakirjas Neurology avaldatud metaanalüüsi kohaselt võib lühiajaline kokkupuude õhusaastega olla seotud suurenenud insuldiriskiga.

Lühiajaliseks kokkupuuteks loeti see, kui õhusaastega puututi kokku insuldile eelnenud viie päeva jooksul.

«Varasemad uuringud on tuvastanud seose pikaajalise õhusaastega kokkupuute ja suurenenud insuldiriski vahel,» ütles uuringu autor Ahmad Toubasi Jordaania ülikoolist ajakirjas Medical Xpress. «Kuid seos lühiajalise õhusaastega kokkupuute ja insuldi vahel oli vähem ilmne. Meie uuringus vaadeldi nädalaid või kuid kestnud kokkupuute asemel vaid viit päeva ja leidsime seose suurenenud insuldiriski ja lühiajalise õhusaastega kokkupuute vahel.»

Metaanalüüs koondas 110 uuringut, mis hõlmasid enam kui 18 miljonit insuldijuhtu. Teadlased uurisid selliseid saasteaineid, nagu lämmastikdioksiid, osoon, süsinikmonooksiid ja vääveldioksiid.

Samuti vaadeldi erineva suurusega tahkeid osakesi, sealhulgas PM1, mis on õhusaaste, mille läbimõõt on alla ühe mikroni (μm), samuti PM2,5 ja PM10. PM2,5 või väiksemad osakesed hõlmavad sissehingatavaid osakesi mootorsõidukite heitgaasidest, kütuste põletamisest elektrijaamades ja muudes tööstusharudes ning metsa- ja kulutulekahjudest. PM10 sisaldab teedelt ja ehitusplatsidelt pärinevat tolmu.

Inimestel, kes puutusid kokku erinevat tüüpi õhusaastete suurema kontsentratsiooniga, oli suurenenud insuldirisk. Lämmastikdioksiidi kõrgemad kontsentratsioonid olid seotud 28 protsendi võrra suurenenud insuldiriskiga; kõrgemad osoonitasemed olid seotud viieprotsendise tõusuga; süsinikmonooksiidi kasv tõstis riski 26 protsendi ja vääveldioksiidi oma 15 protsendi võrra. PM1 kõrgem kontsentratsioon oli seotud üheksa protsenti suurenenud insuldiriskiga. PM2,5 kergitas riski 15 protsendi ja PM10 14 protsendi võrra.

Kõrgem õhusaaste hulk oli seotud ka suurema riskiga insuldi tõttu surra. Lämmastikdioksiidi kõrgemaid kontsentratsioone seostati 33 protsenti suurenenud surmariskiga, vääveldioksiidi puhul oli risk tõusnud 60 protsenti, PM2,5 puhul üheksa protsenti ja PM10 kergitas riski kahe protsendi võrra.

«Õhusaaste ja insuldi esinemise ning insuldist põhjustatud surma vahel on tugev ja oluline seos viie päeva jooksul pärast kokkupuudet,» ütles Toubasi. «See rõhutab ülemaailmsete jõupingutuste tähtsust õhusaastet vähendavate regulatsioonide loomisel. See võib vähendada insultide arvu ja nende tagajärgi.»