«Vererõhk on üks parameeter, mis näitab inimese tervislikku seisundit ning selle normis olek on väga oluline,» rõhutab apteeker ning põhjendab, et pikemat aega kestnud kõrge vererõhk võib olla ohtlik. «Veri muutub viskoossemaks ehk paksemaks ja veresooned võivad ummistuda,» räägib Lehari ning lisab, et veresoonte ummistus võib väljenduda nägemishäiretena, stenokardia, insuldi või infarktina.
Missugune on normaalne vererõhk?
Proviisori sõnul loetakse normaalseks vererõhuks keskmiselt 75/125 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast). Madalat, 60/90 mmHg, vererõhu näitu ei loeta haiguseks ning see võib olla ka päritava iseloomuga, kuid sel juhul soovitab Lehari põhjuste väljaselgitamiseks pidada nõu arstiga. «Madal vererõhk võib viidata ka muudele terviseprobleemidele, näiteks vere rauasisalduse langusele,» lisab ta. «Kõrgenenud vererõhu puhul eristatakse kolme astet: kerge hüpertensioon ehk 90/140 mmHg, mis tähendab, et aeg on perearsti külastada ja vaadata üle oma elustiil. Keskmise hüpertensiooni korral ehk näiduga 100/160 mmHg tuleks kindlasti pöörduda ravi saamiseks perearsti poole ning raske hüpertensioon ehk 110/180 mmHg vajab erakorralist abi ning tuleks kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Vererõhku tuleb mõõta iga päev kindlal ajal
«Vererõhk on muutuv väärtus, mis võib proviisori sõnul päeva jooksul muutuda ning on kõige kõrgem hommikul ärgates, päeval kella 13 ja 14 vahel ning õhtul umbes 18 paiku,» toob Lehari välja ajavahemikud, mil vererõhk ongi füsioloogiliselt veidi kõrgem. «Seepärast on oluline vererõhu jälgimiseks seda mõõta iga päev samal kellaajal, kohe hommikul pärast tualetis käimist ning enne hommikusööki või õhtuti enne magamaminekut,» põhjendab ta. Koduseks vererõhu mõõtmiseks tuleb esmalt soetada vererõhuaparaat, millel on teile sobivas mõõdus mansett. «Enne mõõtmist tuleb viis minutit rahulikult istuda: mõlemad jalad maas, mitte süüa, suitsetada ega rääkida,» rõhutab proviisor tingimusi, mis on vajalikud õige mõõtetulemuse saamiseks.