Proviisor selgitab, millal mõõta vererõhku ja mis võib aidata seda alandada

Vererõhku tasub mõõta iga päev kindlal ajal. Foto: Shutterstock

Kõrge vererõhk on sagedane ja ohtlik tervisemure, millest tingitud haigused on kaasaegses maailmas surma põhjustajana esimesel kohal. Pärnu Ristiku Benu apteegi proviisor Margot Lehari selgitab, millal vererõhku mõõta ning jagab näpunäiteid, kuidas vererõhku alandada.

«Vererõhk on üks parameeter, mis näitab inimese tervislikku seisundit ning selle normis olek on väga oluline,» rõhutab apteeker ning põhjendab, et pikemat aega kestnud kõrge vererõhk võib olla ohtlik. «Veri muutub viskoossemaks ehk paksemaks ja veresooned võivad ummistuda,» räägib Lehari ning lisab, et veresoonte ummistus võib väljenduda nägemishäiretena, stenokardia, insuldi või infarktina.

Missugune on normaalne vererõhk?

Proviisori sõnul loetakse normaalseks vererõhuks keskmiselt 75/125 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast). Madalat, 60/90 mmHg, vererõhu näitu ei loeta haiguseks ning see võib olla ka päritava iseloomuga, kuid sel juhul soovitab Lehari põhjuste väljaselgitamiseks pidada nõu arstiga. «Madal vererõhk võib viidata ka muudele terviseprobleemidele, näiteks vere rauasisalduse langusele,» lisab ta. «Kõrgenenud vererõhu puhul eristatakse kolme astet: kerge hüpertensioon ehk 90/140 mmHg, mis tähendab, et aeg on perearsti külastada ja vaadata üle oma elustiil. Keskmise hüpertensiooni korral ehk näiduga 100/160 mmHg tuleks kindlasti pöörduda ravi saamiseks perearsti poole ning raske hüpertensioon ehk 110/180 mmHg vajab erakorralist abi ning tuleks kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Vererõhku tuleb mõõta iga päev kindlal ajal

«Vererõhk on muutuv väärtus, mis võib proviisori sõnul päeva jooksul muutuda ning on kõige kõrgem hommikul ärgates, päeval kella 13 ja 14 vahel ning õhtul umbes 18 paiku,» toob Lehari välja ajavahemikud, mil vererõhk ongi füsioloogiliselt veidi kõrgem. «Seepärast on oluline vererõhu jälgimiseks seda mõõta iga päev samal kellaajal, kohe hommikul pärast tualetis käimist ning enne hommikusööki või õhtuti enne magamaminekut,» põhjendab ta. Koduseks vererõhu mõõtmiseks tuleb esmalt soetada vererõhuaparaat, millel on teile sobivas mõõdus mansett. «Enne mõõtmist tuleb viis minutit rahulikult istuda: mõlemad jalad maas, mitte süüa, suitsetada ega rääkida,» rõhutab proviisor tingimusi, mis on vajalikud õige mõõtetulemuse saamiseks.

Kes peaksid vererõhku sagedamini jälgima?

Proviisori sõnul peaks kaebusteta inimesed kuni 40. eluaastani vererõhku mõõtma vähemalt korra kahe aasta jooksul ning pärast 40. eluaastat igal aastal. «Kui on vererõhuhaigus või selle kahtlus, siis tuleb vererõhku mõõta ja jälgida oluliselt sagedamini- korra nädalas või ka iga päev. Kui arst on ravi määranud, siis tuleb lisaks ravimitele mõõta ka vererõhku vastava sagedusega, mis arst on ette kirjutanud,» selgitab Lehari ja lisab, et enamasti tuleb sel juhul vererõhku mõõta ja jälgida nädala või kahe nädala jooksul iga päev.

Pearinglus ja ninaverejooks võivad olla märgid vererõhu normist välja liikumisest.

Nii normist madalama kui kõrgema vererõhu puhul võivad proviisori sõnul olla sümptomid sarnased ning avalduda näiteks pearingluse, nägemise hägustumise ja tasakaaluhäiretena. «Madala vererõhu korral on sagedane minestamise tunne ja üleüldine nõrkus. Kõrgenenud või väga kõrgele tõusnud vererõhunäidule viitavad survetunne kuklas, peavalud, nina verejooks, südamerütmihäired või valud rinnus,» iseloomustab Lehari sagedasemaid vererõhu muutuse sümptome.

Vererõhu korrigeerimine algab elustiili muutusega

Vererõhu normi saamiseks tuleks esmalt üle vaadata elustiil ja toitumisharjumused. «Kaalulangetamine ning tervislik toitumine ja eluviis aitavad vererõhku normi saada, ent elustiili muutust on sageli keeruline saavutada. Muutust aitab ellu viia eesmärgi silme ees hoidmine ja muutuse tagamaade meeldetuletamine,» jagab Lehari nõuandeid, kuidas uusi harjumusi juurutada. «Vererõhu languseks soovitatakse vähemalt 30 minutit igapäevast mõõduka intensiivsusega liikumist, näiteks kiirem kõnd, ujumine, rattasõit või muu. Lisaks tuleks vähendada keedusoola ja poolfabrikaatide tarbimist ning loobuda suitsetamisest ja suurtes koguses loomsete rasvade söömisest,» jätkab Lehari.

Looduslikud vahendid vererõhu langetamiseks:

Pärast esmast elustiili ja toitumisharjumuste ülevaatamist, aitavad proviisori sõnul vererõhu langetamisele kaasa taimsed preparaadid ja toidulisandid:

• Viirpuuekstrakt, mis aitab lõõgastada ja laiendada veresooni ning sellega kaasneb vererõhu langus.
• Veiste-südamerohi, mis alandab vererõhku algava hüpertoonia korral ning on eriti efektiivne, kui vererõhu tõus on tingitud ärritusest, erutuses või menopausist.
• Oliivilehe ekstrakt, mis langetab vererõhku ning vähendab veres kolesterooli.
• Aroonia marjadest valmistatud preparaadid, mis langetavad samuti vererõhku.

Apteeker rõhutab, et kõik taimsed vahendid on piiratud efektiivsusega. «Kuna toimeainete sisaldus on taimedes varieeruv, olenedes nii kasvukohast kui sordist ning enamik taimsed vererõhu preparaadid pole standardiseeritud, siis ei saa anda garantiid, et täpselt kindel ühik toimeaineid on ühes tilgas või tabletis,» selgitab Lehari ja lisab, et taimsed vahendid suudavad vererõhku alandada umbes 10-15 mmHg.

Millal peaks kindlasti pöörduma arsti poole?

• Kui vererõhunäit on pideval kodusel mõõtmisel üle 135/85. Arsti juures mõõtes on vererõhk alati kõrgem - sellepärast arvestatakse seal kõrgemate vererõhuväärtusega ning loetakse alates 140/90 mm/Hg kõrgenenud rõhuks.
• Kui apteegis käsimüügis olevatest vahenditest pole abi olnud.
• Kui lisaks kõrgenenud vererõhunäidule on ka muid riskitegureid: vanus (meestel üle 55, naistel üle 65), suitsetamine, kõrgenenud veresuhkru tase, kõrgenenud kolesterooli tase, ülekaalulisus (eelkõige kõhupiirkonna rasvumine), kõrge pulss üle 65 aastastel ja varases eas alanud perekondlik südame-veresoonkonnahaigus. Sel juhul tuleks kindlasti külastada kiiremas korras oma perearsti.