Kõrgema haridustasemega inimestel on suurem risk haigestuda sellesse haigusesse

Tudengid seisavad õpingute ajal silmitsi erinevate raskustega, sealhulgas ülekoormus ja unetud ööd, mis võivad viia vaimse tervise probleemideni. Foto: Shutterstock

Londoni ülikooli kolledži uuring on leidnud, et kõrgharidust omandavad noored seisavad võrreldes mittekõrgharidust omandavate eakaaslastega silmitsi suurenenud depressiooni ja ärevuse riskiga. Eelmainitud läbimurdeline uuring rõhutab noorte vaimse tervise toetamise olulisust nendel kriitilistel kõrghariduse omandamise aastatel. 

Londoni ülikooli kolledži juhtimisel läbi viidud uuringust selgub, et kõrgharidust omandavad noored seisavad silmitsi kõrgharidust mitte omandatavate eakaaslastega suurenenud depressiooni ja ärevuse riskiga. Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas The Lancet Public Health. Tegemist on esimese omalaadse uuringuga, mis kinnitab, et eriti kõrgema depressiooni- ja ärevustaseme all kannatavad just kõrgkoolide üliõpilased. 

«Viimastel aastatel oleme Suurbritannias märganud noorte seas vaimse tervise probleemide suurenemist, mis tõstab tähelepanu sellele, kuidas üliõpilasi toetada. Meie uuring on leidnud murettekitavaid tõendeid, et õpilastel võib olla kõrgem risk depressiooni ja ärevuse tekkeks võrreldes samas vanuses eakaaslastega, kes kõrgharidust ei omanda,» märgib psühhiaatria osakonna juhtivautor doktor Gemma Lewis. 

Kõrghariduse esimesed paar aastat on olulised arenguperioodid ning doktor Lewis rõhutab, et noorte vaimse tervise parandamine sel perioodil võib omada pikaajalisi eeliseid nende üldise heaolu, haridusliku saavutuse ja tulevase edukuse jaoks. 

Uuringu läbi viimiseks on teadlased kasutanud andmeid longituuduuringutest Inglismaa noorte kohta (LSYPE1 ja LSYPE2). Esimene uuring hõlmas 1989.-1990. aastal sündinud 4832 ja teine 1998.-1999. aastal sündinud 6128 noort. Mõlemas uuringus osales kõrgharidust omandavaid noori veidi üle poole osalejatest. 

Osalejad on täitnud mitme aasta jooksul küsimustikke üldise vaimse tervise kohta, hindamaks depressiooni, ärevuse ja sotsiaalse düsfunktsiooni sümptomeid. Analüüs näitab väikest erinevust depressiooni ja ärevuse sümptomites 18-19-aastaste õpilaste, sealhulgas kõrgkooli ja mittetudengi, vahel. See seos püsib ka pärast potentsiaalselt segavate tegurite, nagu sotsiaalmajanduslik staatus, vanemate haridustase ja alkoholi tarbimine, arvesse võtmist. 

Kui kõrgharidusega kaasnevad vaimse tervise riskid oleksid elimineeritud, võiks depressiooni ja ärevuse esinemissagedust 18-19-aastaste seas potentsiaalselt vähendada kuus protsenti. 

«Meie leiud ei võimalda öelda, miks võivad üliõpilased olla suuremas ohus depressiooni ja ärevuse tekkeks, kuid arvatavasti on see seotud akadeemilise või finantsilise survega. Sellist suurenenud riski ei ole õpilaste seas mineviku uuringutes varem leitud, seega, kui see on tekkinud hiljuti, võib see olla seotud suurenenud finantsraskuste ja muredega kõrgete tulemuste saavutamise osas laiemas majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis,» kommenteerib uuringu esimene autor Tayla McCloud. 

Teadlased rõhutavad täiendavate uuringute järele, et selgitada üliõpilastele esitatavaid vaimse tervise riske. Parem arusaamine muudetavatest depressiooni ja ärevuse riskifaktoritest on ülemaailmse tervishoiu prioriteet ning on selge, et noorte vaimse tervise toetamine on eluliselt oluline.