Uudne ravimeetod aitab naistel stress-tüüpi uriinipidamatuse vastu võidelda

Uriinipidamatust esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Foto: Shutterstock

Uriinipidamatus on laialt levinud probleem, WHO uuringute andmetel kannatab selle häire all kuni 10 protsenti elanikkonnast. Naistel esineb seda kaks korda enam kui meestel – iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust.

Stressinkontinentsi ehk stress-tüüpi uriinipidamatust esineb naiste hulgas pooltel juhtudel kõigist uriinipidamatuse vormidest. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei puuduta see sugugi üksnes vanemaealisi – vastupidi, stress-tüüpi pidamatust esineb tihtipeale ka noorematel naistel ja põhjuseks on raseduse, sünnituse, hormonaalsete muutuste jm tagajärjel nõrgenenud vaagnapõhjalihased. Haiguse tekkes on oma osa ka geneetikal.

Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Külli Idla selgitab, et stress-tüüpi uriinipidamatus tähendab tahtmatut uriinileket pingutuse ajal, näiteks köhides, aevastades, naerdes, hüpates või raskusi tõstes. «Paljud naised lepivad sellega kui paratamatusega ega pöördu selle murega arsti poole kas teadmatusest või valehäbist, kuigi abi võib olla nii vaagnapõhjalihaste treenimisest kui ka spetsiaalsest ravist,» lisab ta.

Hiljuti hakati Lääne-Tallinna Keskhaiglas pakkuma stress-tüüpi uriinipidamatusega naistele uudset ravi. Tegemist on ureetra ehk kusiti limaskesta aluse täitesüstiga, mis annab kusitile nii-öelda lisatuge. «Endoskoopilise protseduuri ajal süstitakse kusiti limaskesta alla nelja erinevasse punkti peene nõelaga 2 ml polüakrüülhüdrogeeli, mis tekitab põiekaela lähedale pisikesed «geelpadjakesed», mis muudavad kusitivalendiku kitsamaks ja takistavad sellega uriinileket,» kirjeldab dr Idla hiljuti kasutusele võetud ravimeetodit.

Protseduur on väheinvasiivne, seda teostatakse praegu päevaravi tingimustes ja protseduur võtab tavaliselt aega 10-15 minutit.

«Ravist saab abi 60-70 protsenti stress-tüüpi uriinipidamatusega patsientidest ja raviefekt saabub koheselt protseduuri ajal. Toime kestab kuni seitse aastat ja toime möödumisel on võimalik protseduuri korrata,» selgitab arst, lisades, et protseduurist taastutakse kiirelt ja enamik naisi on oma tavapärases üldseisundis juba ööpäeva möödudes. Duši all käimine on lubatud, kuid sauna, ujuma või vanni võib minna paari päeva möödudes.

Raviprotseduuri kõige tüüpilisemad kõrvaltoimed on lühiaegsed ja mööduvad: võib esineda raskusi urineerimisel, valu kusiti piirkonnas, väike veritsus urineerimise ajal. Protseduuri ajutiseks vastunäidustuseks on välja ravimata kuseteede infektsioonid.

Pärast protseduuri jälgitakse patsienti kuni spontaanse vaba urineerimiseni, selleks võib kuluda kuni paar tundi. Kui spontaanne urineerimine õnnestub, lubatakse patsient koju.