Turvaline kodu toetab iseseisvust ja aitab ennetada vigastusi
Vanemaealised veedavad suurema osa oma aktiivsest ärkveloleku ajast kodus. Selleks, et kodu oleks turvapaik ka vanemas eas, on mõistlik kodu kohandada selles elava inimeste vajadustele vastavaks. Turvaline kodukeskkond toetab iseseisvat toimetulekut ja jõustab inimeste igapäevaeluga hakkamasaamist. Mitmetest uuringutest on selgunud, et tänu koduse keskkonna kohandamisele elavad eakad inimesed oma kodus pikemalt, neil juhtub vähem õnnetusi ning nende elukvaliteet tõuseb. Kodu kohandamine mõjutab vananemise kulgu ning eakate rahulolu kuivõrd just kodune olemine on vanemaealiste jaoks, lisaks lähedastega suhtlemisele, üheks suurimaks rahulolu pakkuvaks aspektiks nende elus.
Paraku ei ole kodu kõigi vanemaealiste jaoks selline turvapaik, mida üks kodu olla võiks. Tervise arengu instituudi koostatud analüüs näitas, et Eestis vajab keskmiselt iga kümnes vanemaealine aasta jooksul vigastuse tõttu arstiabi. Sealjuures on 65–74-aastaste vigastustest vähemalt 48 protsenti saadud kodus, alates 85. eluaastast aga juba vähemalt 60 protsenti, seda enamasti kukkumise tõttu. Väikesed ei ole ka sellega seotud kulud – aastatel 2016─2020 ulatusid vanemaealiste vigastuste otsesed ravikulud umbes 73 miljoni euroni.
Kodu kohandamine aitab ennetada sotsiaalset eraldatust
Vanemaealiste iseseisev toimetulek mõjutab nii neid endid, kui ka nende lähedasi. 2020. aasta andmetel hooldab või abistab pikaajalise terviseprobleemiga või eakat inimest 22 protsenti eestlastest. Hooldajatest on 43 protsenti töötavad või tööd otsivad inimesed. Kodu kohandamine aitab ka erivajadustega või eaka inimesega koos elavaid lähedasi, sest hoolduskoormuse langedes saab pereliige juurde sõltumatust ning muude kohustuste kõrvalt aega ka huvitegevustega tegelemiseks.