Lihtne toiming aitab vältida jämesoolevähki

Illustratsioon jämesooles tekkinud polüüpidest. Enamik neist on healoomulised, kuid võivad edasi arenedes tekitada jämesoolevähki. Polüübid võivad põhjustada veritsust või kõhuvalu. Foto: Shutterstock

Jämesoolevähk on aina sagedamini esinev haigus, mida diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 inimesel. Kuna paljud uued vähijuhud avastatakse endiselt hilises staadiumis, rõhutab Tervisekassa regulaarselt sõeluuringul osalemise olulisust, sest nii on võimalik haigus avastada varases arengujärgus või enne selle välja kujunemist. Ometi osalevad sõeluuringus vaid pooled kutsututest.

Tervisekassa alustas täna jämesoolevähi sõeluuringu teavituskampaaniaga, milles kutsub 60-68-aastaseid mehi ja naisi tasuta sõeluuringule. «Uuringuga on võimalik leida vähieelsed muutused enne haiguse ja sümptomite tekkimist. Ōigeaegse meditsiinilise abiga saab neid muutuseid edukalt ravida, päästes patsiendi ehmatavast diagnoosist,» selgitas Tervisekassa sõeluuringute teenusjuht Maria Suurna.

Tervise Arengu Instituudi tänaste andmete kohaselt tuvastati 2020. aastal sõeluuringu käigus vähieelseid muutuseid 1,5 protsendil osalenutel ehk ligi 600 inimesel. Vähidiagnoosi sai vaid 0,3 protsenti sõeluuringul osalenutest. «Enamikule annab sõeluuringul osalemine seega kindlustunde ja teadmise, et tervis on korras,» lisas Suurna.

«Jämesoolevähi sõeluuringu puhul on muuhulgas väljakutseks meeste madal osalusaktiivsus – mullu osales meie andmetel sõeluuringul 59 protsenti naistest, kuid ainult 49 protsenti meestest,» märkis Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas. Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks peaks osalusmäär olema vähemalt 70 protsenti. Nii nagu rinna- ja emakakaelavähi sōeluuringute puhul, jääb ka jämesoolevähi sõeluuringu hõlmatus Eestis alla soovitatud taseme.

Ka maakonniti on osalemisaktiivsus erinev. Eelmisel aastal olid kõige eesrindlikumad osalejad Võru-, Tartu-, Hiiu-, Põlva-, Pärnu- ja Läänemaal elavad mehed ja naised, kus uuringule jõudis 62–66 protsenti kutsututest. Kõige vähem võeti jämesoolevähi sõeluuringust osa Ida-Viru-, Valga-, Harju-, Viljandi- ja Saaremaal, kus hõlmatus oli 47–53 protsendi vahemikus, lisas Niglas.

Kes ja kuidas saab jämesoolevähi sõeluuringus osaleda?

Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Tänavu on uuringule kutsutud üle 80 000 ravikindlustatud ja ravikindlustamata naise ja mehe sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963. «Kuna kutse kehtib aasta lõpuni, siis jõuavad sõeluuringul osaleda ka need kutsutud, kes seda veel tänaseks teinud pole,» soovitas Suurna.

Sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt. Proovi saab mugavalt võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud. Tervisekassa kinnitab, et juhul kui peaks tekkima vajadus lisauuringuteks või raviks, siis ka need kulud on kaetud kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta inimestele.

Sōeluuringu puhul on tegemist terviseuuringuga, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele. Sõeluuringu kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või Tervisekassa klienditoelt kirjutades [e-mail] ning helistades 669 6630.