Hiljutised uuringud paljastavad, et unetundide ajal õppimine võimaldab ajul jätta meelde oluliselt rohkem informatsiooni ning tagab parema keskendumise, eriti matemaatiliste teadmiste osas. Teadlased ei soovita antud meetodit hakata rutiinselt kasutama, kuid kinnitavad uuringu jooksul tehtud katsete tulemusi.
Loughborough' ülikooli matemaatilise keskuse teadlased Ühendkuningriigist on teinud uuringu, mis keskendub une ja matemaatilise mälu vahelisele seosele. Ajakirjas Royal Society Open Science avaldatud tulemused viitavad sellele, et õppimise järel toimuv uni võib oluliselt parandada meenutamisvõimet.
Uuringut juhivad Jayne Spiller ja Camilla Gilmore ning selle eesmärk on selgitada välja, kas keeruliste korrutiste õppimine unetundide ajal parandab meenutamisvõimet, võrreldes nende õppimisega hommikusel ajal, mil eeldatakse, et inimene on siis kõige produktiivsem. Teadlased on uuringus eelkõige keskendunud matemaatiliste faktide mälule, eriti korrutustabelite meeldejätmise uurimisele.
Uuringus osales kokku 77 täiskasvanud osalejat Ühendkuningriigist, kes jäid vanusevahemikku 18–40. Iga osaleja omandas keerulisi korrutisi kahe erineva tingimuse korral: õppimine unetundide ajal ja hommikul ehk ärkveloleku ajal. Õppimissessioonid hõlmasid nii ajaliselt piiratud kui ka piiramatuid katseid, kus täideti veebipõhiseid sessioone, et õppida uusi ülesandeid või testida varem õpitud materjali.
Tulemused näitavad, et osalejatel on unetundide ajal õppimise korral hiljem parem meenutamisoskus, võrreldes õppimisega ärkveloleku tundide ajal. Isegi kui osalejatel olid erinevad õppimisvõimed, näitas unetundide ajal õppimine soodsat mõju uute teadmiste meeldejätmisel.
See, milline oli osalejate matemaatikaoskus, mida mõõdeti lihtsate korrutamisülesannetega, oli seotud varasemate õppimistulemustega, mitte unega seotud teguritega.
Siiski toob uuring esile võimalikud hariduslikud tagajärjed, mis tulenevad unega seotud teguritest. Unetundide kättesaamisel on positiivne mõju keeruliste korrutamisülesannete meeldetuletamisel, mis on eriti kasulik lastele, kes õpivad korrutustabeleid või muid matemaatilisi meeldejätmise oskusi.
Kuigi autorid väidavad, et magamine pakub võrreldes ärkveloleku ajal õppimisega täiendavaid eeliseid meenutamisvõimele, tunnistavad nad, et sellesarnased uuringud vajavad täiendavaid katseid. Nad viitavad unetundide ajal segavate stiimulite puudumisele. See ei sega õppimist ega uute teadmiste meeldejätmist.
Unetundide ajal õppimine talletab aju uut informatsiooni kindlamalt, kuna puuduvad välised segavad faktorid. Vastupidi puutub aju ärkveloleku ajal kokku erinevate vestluste, meedia tarbimise ja muu õppematerjaliga, mis takistab uute teadmiste meeldejätmist. See seletab ka uuringus täheldatud meeldejätmise erinevusi.
Siiski on tark enne tähtsaid eksameid ja suurt pingutust nõudvaid sooritusi puhata, et olla järgmisel päeval produktiivne. Nii on aju rohkem fokusseeritud tegevusele ja valmis omandama juurde uusi teadmisi.
/nginx/o/2023/06/09/15378921t1h460e.jpg)