Jämesoolevähi sõeluuringu ABC: millal ja kuidas osaleda?

Illustratsioon jämesooles tekkinud polüüpidest. Enamik neist on healoomulised, kuid võivad edasi arenedes tekitada jämesoolevähki. Polüübid võivad põhjustada veritsust või kõhuvalu. Foto: Shutterstock

Jämesoolevähk on üks levinumaid vähivorme maailmas, kuid on olemas tõhus ennetusmeede – jämesoolevähi sõeluuring. Tervisekassa koondas kokku info, mida jämesoolevähi ja selle sõeluuringu kohta teadma peaks.

Jämesoolevähi sõeluuringu ABC: millal, miks ja kuidas osaleda?

Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles ja mille tekkeks on vaja mitme vähki põhjustava teguri aastatepikkust koostoimet. See on sageli esinev haigus, mis kimbutab peaaegu võrdselt nii naisi kui mehi enamasti vanuses üle 50 eluaasta. Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal peaaegu 1000 inimest.

Keda oodatakse sõeluuringule?

Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Sel aastal on kutsutud sõeluuringule naised ja mehed sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Miks on oluline sõeluuringus osaleda?

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemine on hea võimalus kontrollida tervist. Vähk hakkab tekitama kaebuseid ja sümptomeid alles siis, kui see on organismis levinud teistesse organitesse. Sõeluuringu abil on aga võimalik vähk avastada varases arengujärgus või saada muutustele jälile enne haiguse välja kujunemist. Mida varem probleem tuvastada, seda lihtsam on selle ravi. 

Kuidas sõeluuringus osaleda?

Sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadetakse nimeline elektrooniline kutse. Kui vähi sõeluuringute registris ei ole infot e-posti edasisuunamise kohta, saadetakse paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile. Seejärel tuleb osalemiseks ühendust võtta oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Tegelikult ei pea aga jääma kutset ootama, vaid osaleda saab ka ilma selleta. Kui kuulute antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võite pöörduda otse oma perearsti poole ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Tasub ka meeles pidada, et kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.

Kuidas uuring toimub?

Jämesoolevähi sõeluuringul kasutatakse peamise meetodina peitveretesti, mille abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi ainult positiivse peitveretesti korral.

Perearsti või -õe vastuvõtul saate väljaheiteproovi võtmise komplekti, kus on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja ümbrik koos labori aadressiga, kuhu pärast proov saata. Proovi saate teha kodus ja seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud ja lisakulutusi proovi saatmisega ei kaasne.

Kuidas tulemustest teada saab? Uuringu vastuse saab teada perearstikeskusest või patsiendiportaalist digilugu.ee (Terviseandmed → Uuringute vastused → Saatekirjade vastused) 10 tööpäeva möödumisel pärast proovi postitamist. Kui testi tulemus on positiivne, tuleb lisauuringute korraldamiseks võtta ühendust perearstikeskusega. Muretsemiseks ei ole põhjust, sest positiivne esmase testi vastus ei tähenda muud kui vajadust täiendavateks uuringuteks.