Värske raport: teismeliste tüdrukute vaimne heaolu on vähenenud nii Eestis kui mujal

Laste ja noorte ärevus- ja käitumishäired ning depressioon on tõusuteel. Järjest rohkem on enesevigastusi. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Täna, kui maailmas tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva, avaldati koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa bürooga kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu värskeimad vaimse tervise andmed, mis toovad välja laialt levinud ja muret tekitava suundumuse kogu Euroopas ja Kesk-Aasias: toimunud on üleüldine langus teismeliste tüdrukute vaimses heaolus. Samasugune pilt valitseb ka Eesti tüdrukute seas.

Värskelt avaldatud 2021/2022. õppeaasta uuringu Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) tulemused põhinevad ligi 280 000 11–15-aastase noore arvamusel 44 riigist. Eestis viis uuringu läbi Tervise Arengu Instituut 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini, selles osales ligi 5000 põhikooliõpilast 100 koolist.

Rahvusvahelise raporti põhjal on Eesti noored oma eluga rahulolu ja tervise enesehinnangu poolest 44 riigi seas üldiselt keskmisel tasemel. Eesti noored paistavad seevastu silma keskmisest vähesema vaimse heaolu ja sagedasemate tervisekaebustega, eelkõige peavalu, masenduse/kurbuse ja peapöörituse/uimasuse tundmisega. Masendust ja kurbust tunneb sagedamini kui kord nädalas 25 protsenti uuringus osalenud õpilastest, Eesti noortest aga 29 protsenti. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on selles osas olukord halvenenud 13- ja 15-aastaste tüdrukute seas, seda nii meil kui mujal. Eesti on üks seitsmest riigist kõrvuti Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi, Ungari ja Suurbritanniaga, kus selgelt avaldub noorte tervisekaebuste laiem levimus just väiksema sissetulekuga perede seas.

Sagedase üksildustundega paistavad silma eelkõige 15-aastased noored. Kui kõigi uuringuriikide tulemused näitasid, et alati või enamasti tunneb end üksikuna 28 protsenti 15-aastastest tüdrukutest ja 13 protsenti 15-aastastest poistest, on Eesti noorte seas need näitajad palju suuremad, vastavalt 36 protsenti ja 19 protsenti. Positiivseid suundumusi on näha aga Eesti noorte enesetõhususes – meie noored, nii poisid kui tüdrukud, on HBSC uuringu keskmisega võrreldes tunduvalt enesekindlamad oma probleemide lahendamises ja eesmärkide täitmises.

«Nii rahvusvahelised kui ka riiklikud tulemused Eestis annavad meile võimaluse mitte ainult võrrelda tulemusi, vaid ka luua oma noortele rohkem kohandatud sekkumisi ja toetust vaimse tervise hoidmisel. Eestis peaks olema rõhk varajasel sekkumisel just koolikeskkonnas. Koolid ei ole lihtsalt haridusasutused, vaid ka keskkond noorte heaolu toetamiseks. Meie lähenemisviis peab olema mitmekülgne, erinevaid osalisi – kooli, kodu, kogukonda, aga ka nii kohaliku kui ka riikliku tasandi otsustajaid kaasav. Koostöö haridusasutuste, pere, kogukonna tervise- ja noortekeskuste ja riiklike vaimse tervise algatuste vahel on esmatähtsad, kui soovime märgatavaid muutusi,» kinnitab HBSC Eesti uuringu juht, TAI teadur Leila Oja.

Uuringus osalenud riigid/regioonid: Albaania, Armeenia, Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Gröönimaa, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Põhja-Makedoonia, Norra, Moldova, Poola, Portugal, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Tadžikistan, UK (Inglismaa, Šotimaa, Wales).