Õed: kolmandate riikide spetsialistide kaasamine vajab lahendust
11. oktoober 2023, 08:28
Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing ootavad Euroopa Komisjoni algatuselt, millega soovitakse lihtsustada kolmandate riikide kodanike kvalifikatsiooninõuete tunnustamist, põhjalikku analüüsi ja elluviimise plaani.
Õdede ja ämmaemandate jaoks on tähtis nii keeleoskus, Eesti tervishoiusüsteemi eripärade tundmine kui ka mõju juba töötavate õdede ja ämmaemandate töökoormusele.
«Tervishoius on oluline osata riigikeelt, eriti väikeriigis, kus teist keelt kõnelevate patsientide osakaal on väga väike. Riigikeele tundmine on vajalik, et patsientidest aru saada, õiget abi anda ja kõik tegevused dokumenteerida. Samuti tuleb silmas pidada, et muutuste tuules ei halveneks tervishoiuteenuste kvaliteet ja et säiliks töömotivatsioon kõigil, kes on täitnud ELi nõuded,» selgitas Eesti Ämmaemandate Ühingu president Liis Raag.
«Oleme õnnelikud iga täiendava kolleegi üle, kes aitab leevendada suurt nõudlust tervishoiuteenuste järele. On mõistetav, et kõik uued kolleegid vajavad juhendamist, et õppida tundma meeskonda ja raviasutust. Kolmandatest riikidest saabuvate spetsialistide juhendamise vajadus on laiem, see suurendab töösurvet ja intensiivsust tervishoiutöötajatel, keda pole juba praegu piisavalt, et katta isegi järelkasvuks vajalikku praktikajuhendamist. Seetõttu nõuab kolmandatest riikidest spetsialistide kaasamine põhjalikku analüüsi ja tegevusplaani, et tervishoid ei jookseks ummikseisu,» ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.
Euroopa Komisjoni soovitus on osa laiemast algatusest kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mille president Ursula von der Leyen kuulutas välja oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Algatuse eesmärk on aidata lahendada tõsist tööjõupuudust, millega Euroopa ettevõtjad silmitsi seisavad, ning see on esitatud komisjoni 2023. aasta tööprogrammis.
EÕL ja EÄÜ juhivad tähelepanu murekohtadele:
1. Tervishoius on tarvis osata riigikeelt, eriti väikeriigis, et saada patsientidest aru, anda õiget abi ning dokumenteerida kõik tegevused ja otsused riigikeeles.
Professionaalse õendus- ja ämmaemandusabi osutamisel on äärmiselt vajalik, et tervishoiutöötaja mõistaks võimalikult hästi patsiendi probleemi. Lisaks on õel ja ämmaemandal vaja kogu protsessis tehtud tegevused selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt dokumenteerida. See on võimalik riigikeele valdamisel vähemalt C1 tasemel.
2. Eestis on õe ja ämmaemanda professionaalse pädevuse nõuded tasemel, kus kutseala esindajatel on palju iseseisvust ja vastutust.
Eestis on õde ja ämmaemand iseseisev spetsialist. E-tervise infosüsteemide ja tervishoiusüsteemis kasutusel olevate vahendite valik võib erineda suurel määral teistes riikides kasutusel olevast. Õendus- ja ämmaemandusfilosoofilised alused lähtuvad Eestis protsessiviisilisest lähenemisest patsiendile. Kolmandatest riikidest tulevatel õdedel/ämmaemandatel jääb puudu iseseisvusest ja praktikast ehk suur osa tegevusest on nende senisest töökogemusest erinev.
1. juulil 2024. aastal hakkab Eestis kehtima tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, mis muudab veel tähtsamaks tervishoiutöötaja pädevuse piires tehtud tegevuste dokumenteerimise korrektsuse. Eestis on enamikus tervishoiuasutustes dokumenteerimine digitaalne, kuid teada on, et see ei ole tihti tavapärane kolmandates riikides. Korrektseks dokumenteerimiseks on vajalik nii digipädevus kui ka eesti keele oskus.
Patsiendiohutus peab olema fookuses. Eestisse on jõudnud tervishoiutöötajaid näiteks Ukrainast, kes on saanud tuge keele omandamiseks ja kes jätkavad kaheaastast õe õpet tervishoiu kõrgkoolides, et omandada õena bakalaureuse kraad. Õppes sisaldub praktika ning arvesse võetakse eelnevalt omandatud pädevused ja töökogemus. Selline lähenemine võimaldab motiveeritud õel omandada EU direktiividele vastav haridus, tutvuda väikeriigi tervishoiusüsteemiga erinevatel praktikatel ja omandada samal ajal riigikeel.
3. Kolmandate riikide kolleegide tööle saabumisel tõuseb Eesti õdede ja ämmaemandate töökoormus.
Kõik uued kolleegid vajavad juhendamist. Kolmandatest riikidest kolleegide saabumisel suureneb töösurve ja intensiivsus tervishoiutöötajatele, keda pole juba praegu piisavalt, et katta isegi järelkasvuks vajalikku praktikajuhendamist. On oluline, et igapäevatööks vajalik tõlkevajadus ei tähendaks olemasolevate tervishoiutöötajate jaoks märkimisväärset töökoormuse tõusu, mis tõstaks läbipõlemise riski. Seega tuleb põhjalikult läbi mõelda, kuidas vajadusel korraldada tõlkimine kolmandast riigist tulnud spetsialisti ja patsiendi vahelises suhtluses ning tagada töö dokumenteerimine riigikeeles. Samuti vajavad lisanduvad spetsialistid tuge Eesti tervishoiusüsteemi sisseelamisel ning teistes tööga seonduvates tegevustes.
EÕLi ja EÄÜ ettepanek on, et kolmandatest riikidest tulevat õde/ämmaemandat saab ümberõppe ajal rakendada tervishoiusüsteemis kas abiõena/abiämmaemandana või õde/ämmaemandana-üliõpilasena, kui riigis lepitakse kokku, millised on sellise «piiratud õigustega töötaja» vastutuspiirid. Lisaks peab jääma väikeriigis nõue, kus tööle asumisel (ükskõik milliste õigustega) on täidetud minimaalne keelenõue – näiteks tööle asumisel B1 tasemel, poole aasta pärast B2 tasemel ning õena/ämmaemandana tööle asumisel C1 tasemel.