«Äkki lennuk kukub alla?» Psühholoog jagab mõtteharjutust, kuidas ärevusega võidelda

Ärevus kimbutab paljusid inimesi. Foto: Shutterstock

Oktoober on vaimse tervise kuu, mis võib inspireerida oma vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Nõuandeartiklis keskendume ärevushäiretele, mis esinevad aastas hinnanguliselt ligi üheksal protsendil inimestel.

Peaasi.ee nõustaja, psühholoog Andreas Holsti sõnul võib ärevushäirega elamine olla koormav, kuid oluline on teada, et see on ravitav ning ärevuse vähendamisega on võimalik ka igaühel iseseisvalt tegeleda. Selleks et ärevust iseseisvalt vähendada, tuleks esmalt aru saada, kuidas on oma enesetunnet üldse võimalik mõjutada.

Holst selgitab, et tuginedes kognitiivse käitumisteraapia raamistikule, on enesetunde mõjutamiseks võimalik läheneda kahest erinevast punktist – mõtetest või käitumisest. Ta märgib, et õnneks on ajapikku võimalik oma mõtteid muuta, neid suunata ja juhtida. «Mõttemustrite muutmine pole kerge, aga see sarnaneb muudele oskustele – alguses on päris raske, aga harjutades kujunevad oskused ja vilumus.»

Holst räägib, et esimese asjana on vaja suurendada teadlikkust oma mõtetest. Selleks tuleks tähele panna mõtteid, mis meil on iseenda ja maailma kohta. Sageli pole need mõtted päris teadlikud ja paneme neid tähele vaid «vilksamisi». Tihti oleme rohkem ametis enda mõtete mõtlemisega kui nende endale teadvustamisega.

Kui mõtlemist täpsemalt vaadelda ja analüüsida, siis selgub, et päris suur osa meie mõtetest ei vasta väga hästi reaalsusele. Tihti on mõtted segunenud subjektiivsete hinnangute ja uskumustega, mis kallutavad nende objektiivsust.

«Kui oled oma mõtteid hakanud tähele panema ja märkama, millised neist tekitavad ärevust, siis on mitu võimalust oma mõtete muutmiseks ja enesetunde parandamiseks,» selgitab Holst.

Mõtete vaidlustamine

Peaasi.ee nõustaja, psühholoog Andreas Holst jagab mõtteharjutust ärevuse suhtes, mida paljud inimesed on tundnud.

«Kujutle, et sul tekib lennukis istudes korraga ärev mõte: äkki kukub lennuk alla!» Selle asemel, et oma peas leida sadu viise, kuidas see juhtuda võiks, võid hoopis endale öelda nii: «Hmm, see on väga kummaline mõte, mis mulle pähe tuli! Huvitav, mis tõestust mul selle võimaluse realiseerumisele on? Statistiliselt on ju lendamine kõige turvalisem transpordiviis. Pole ime, et mu keha reageerib ärevalt, kui ma sellist asja ette kujutan.» Samas see on ainult mõte ja sellest saab ka lahti lasta,» ütleb Holst ning lisab veel, et ärevuse vähendamine mõtlemise kaudu tähendab oma mõtete jälgimist, vaidlustamist ja ümberhindamist. Teisisõnu oma mõttemustrite muutmist.

«Kui oma mõtteid hoolikalt tähele panna, siis näeme, et paljud meie mõtted ei vasta tegelikkusele. Neid erinevusi reaalsusest nimetatakse mõttevigadeks. Kõigil meil on mõnel määral selliseid mõttevigu, aga kui neid on liiga palju, siis võib mõnel raskemal perioodil ärevus tõusta ebatervislikule tasemele. Pikaajaline kõrgenenud ärevustase viibki lõpuks väljakujunenud ärevushäireni. Ärevushäire ehk liigne ärevus soodustab omakorda teiste vaimse tervise probleemide tekkimist,» räägib Holst.

Kuigi kergemate vaimse tervise probleemidega on võimalik tegeleda ka ise, võib vahel nendega tegelemisel vaja minna abi. Peahea nõustamine on 12–26-aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme. 12–15-aastased saavad nõustamisele registreeruda, kirjutades [e-mail].

Nõustamine on noortele tasuta. Kõige enam on abi neil noortel, kelle raskused ei vaja veel arstiabi või kui raskused ei ole elu veel väga keeruliseks muutnud. 16–26-aastased noored saavad nõustamisele registreeruda siin: https://noustamine.peaasi.ee/noored

Noor saab valida talle olulised teemad, mis lahendamist vajavad. Peahea nõustamine koosneb kuni kuuest kohtumisest. Nõustajad kasutavad teaduspõhiseid ja noorte jaoks sobilikke tehnikaid. Nõustajatel on erialane kõrgharidus, nad on läbinud Peahea väljaõppe ja praktika ning neid juhendavad kogenud kliinilised spetsialistid. Vajadusel suunatakse noor asjakohasema teenuseni.