MÜÜT VÕI TÕDE ⟩ Solaarium aitab D-vitamiini taset tõsta

Solaariumikasutajate seas on levinud väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus tekitab «turvalisema» päevituse kui päikesevalgus. Foto: Shutterstock

D-vitamiin on organismi jaoks kindlasti vajalik, tagades luukoe arengu ja tugevana püsimise. Lisaks toetab D-vitamiin immuunsust, lihastööd, verehüübimist ja närvikoe talitlust, kirjutab terviseamet.

Teatavasti juhib UVB kiirgus nahas previtamiini D3 sünteesi. Uuringute andmetel peaks katmata käte ja näoga mõõduka päikese käes viibimisel olema heleda nahaga inimeste päevane D3 vajadus kaetud. On leitud, et heleda nahaga isikutel (naha tüüp I–III) tuleb päevase D3 vajaduse katmiseks viibida päikese käes sõltuvalt hooajast 5 kuni 20 minutit. Siiski on tervetel inimestel D-vitamiini sisaldus organismis hooajaliselt erinev, talvisel perioodil võib päikesevalgus kui ainus D-vitamiini saamise allikas jääda ebapiisavaks. Sellega omakorda seostatakse teatud terviseriskide tõusu ning soovitatakse päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varud teadlikult kompenseerida.

Tuginedes faktidele, et D-vitamiini bioloogilise aktiivsuse tähtsust seostatakse vähi, diabeedi, südame-, autoimmuun- ja seedetraktihaigustega, kasutavad solaariumite pooldajad jõulise argumendina D-vitamiini sünteesi stimulatsiooni solaariumis päevitamise «kasulikkusega». Selle fakti vastandamiseks rõhutavad uuringud, et ehkki kunstpäevitamine (UVB-kiirguse allikana) stimuleerib previtamiini D3 sünteesi, on previtamiini D3 üldine tootmine nahas siiski piiratud ning vereseerumis teatud kontsentratsioonini jõudmisel previtamiini D3 süntees pidurdub. See omakorda tähendab, et kestva regulaarse päevitamisega ei pruugi inimene saavutada soovitud eesmärki (tõsta organismis D-vitamiini vajaliku tasemeni). Vastupidi võib UV-kiirgusega pidev kokkupuude põhjustada organismis D-vitamiini lagunemist ja seeläbi vähendada D-vitamiini taset. Samas pole võimalik täpselt määrata, kui kaua peaks inimene D-vitamiini vajaduste rahuldamiseks viibima UV-kiirguse käes. Seda ennekõike seetõttu, et D-vitamiini sünteesi nahas mõjutab mitu tegurit, näiteks indiviidi nahavärv või kiirgusele avatud keha pindala.