Milliseid lapse haigussümptomeid saab ravida kodus ning millal peaks pöörduma arstile?

Külmetus. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Paratamatult on sügis-talvisel hooajal liikvel palju viiruseid. Confido Digikliiniku arsti Käroliis Lutsari sõnul põhjustavad ägedaid hingamisteede infektsioone enamasti piisk- ja kontaktnakkusena levivad viirused, mille levinumad sümptomid on köha, nohu, palavik, aga ka kurguvalu, väsimus, isutus, lihasvalu, peavalu, konjunktiviit.

Dr Lutsari sõnul on tavapärane, et lasteaialapsed haigestuvad 8–12 korda aastas ning enamasti on tegemist viirusinfektsiooniga, millest nädala-kahe jooksul iseeneslikult paranetakse. Koduste vahenditega on siiski võimalik lapse enesetunnet parandada ja sümptomeid leevendada.

Lapse kõrge palaviku korral on väga oluline piisav vedelikutarbimine ja vajadusel õiges annuses palavikualandaja manustamine. Arsti sõnul võib palavik veel kuni ühe tunni jooksul pärast palavikualandaja manustamist tõusta, kuid seejärel peaks langema. «Palaviku alandamist võiks kaaluda, kui kehatemperatuur on üle 38,5 kraadi, kuid lähtuvalt lapse enesetundest võib seda teha ka väiksema palavikuga. Kui kõrge palavik püsib üle kolme päeva, on mõistlik konsulteerida arstiga,» soovitab dr Lutsar Confido blogis. 

Köha-nohu esmaseks koduseks ravivõtteks on dr Lutsari sõnul inhalatsioonid füsioloogilise lahusega. Imikutel on vajalik tati manuaalne välja imemine, mida on võimalik teha ka süstlaga, millel on spetsiaalne otsik ning mis aitab paksu tatti välja loputada. Vanematel lastel saab kasutada ninaloputuskannu.

Rögalahtistid ei ole alla 12-aastastele soovitatavad. Kui lapsel esineb hingamisraskusi, näiteks vilistav hingamine või kiuned, on vaja konsulteerida arstiga, kes hindab olukorra raskust ning määrab vajaliku ravi. «Kui kümme päeva pärast külmetushaiguse algust püsib lapsel ikka veel mädane nohu ja köha ei ilmuta paranemise märke või kui sümptomid süvenevad pärast esialgset paranemisfaasi, tuleb pöörduda lähivastuvõtule seisundi hindamiseks ja vajalike analüüside-uuringute tegemiseks,» soovitab dr Lutsar.

Kurguvalu on sage, kuid enamasti iselimiteeruv kaebus. Siiski on oluline silmas pidada, et kõrge palavik ja kurguvalu ilma teiste viirusinfektsiooni nähtudeta, nagu nohu ja köha, võib olla viide bakteriaalsele põletikule ning sellisel juhul tasuks küsida arstilt nõu. Digikliiniku arst saab suunata streptokoki kiirtestile, mille positiivse tulemuse korral saab kiiremas korras alustada antibiootikumravi.

Larüngiiti esineb enamasti kuue kuu kuni kolmeaastastel lastel ning haigusele on iseloomulik hääle kähedus ja haukuv köha. Kerge larüngiit (ilma striidori ehk viliseva hingamiseta) erakorralist sekkumist ei vaja. Kodused ravivõtted on jahe niiske õhk (sh inhalatsioonid) ja istuv asend hingamise kergendamiseks. Dr Lutsari sõnul on striidori tekkel vaja pöörduda EMO-sse või kui striidor esineb rahuolekus, siis kutsuda kiirabi. Larüngiidi ravis kasutatakse glükokortikoide ja mõõduka/raske larüngiidi korral ka adrenaliini inhalatsioone.

Dr Lutsari sõnul on äge keskkõrvapõletik sagedasim hingamisteede viirusinfektsiooni tüsistus lastel, sellele võib viidata kõrvavalu, rahutus, palavik, unehäired, mädane eritis kõrvast. «Sageli toimub iseeneslik paranemine, kuid antibakteriaalse ravi vajalikkuse hindamiseks tuleb konsulteerida arstiga ning vajadusel pöörduda kontaktvastuvõtule,» soovitab dr Lutsar.

Millal pöörduda arstile?

«Kui lapse üldseisund on hea ning koduste vahenditega on sümptomid kontrolli all, siis arsti poole pöörduda ei ole vaja. Kui aga palavik ei taha langeda, laps ei joo ja pissib vähe, kõrge palavik püsib üle kolme päeva või pärast enesetunde esmast paranemist tekib taas kõrge palavik, siis tuleb võtta ühendust arstiga,» soovitab Confido Digikliiniku arst.