Tarbija24 palus ühel lugejal, kes ootamatult ilma autota jäi, kirjeldada, mida ta koges ühiskondliku transpordiga Tallinna ühest otsast tööle käies ühe nädala vältel. Muljed olid üldiselt positiivsed.
Elu ilma autota on päris huvitav
Karl Loog (27) oli seni Piritalt Mustamäele tööle, samuti õhtuti trenni käinud vaid oma isikliku autoga. Nüüd otsustas ta liiga kulukaks osutunud sõiduriista maha müüa. Kuna ta kolis Piritale linna lähedalt elama alles poole aasta eest, siis polnud tal aimugi, kuidas toimib linna ühistransport ja tal tuli hakata seda avastama.
Esimesed muljed elust ilma autota on Karlil positiivsed. Ehkki algul tuli tuttavailt pärida, mis liiklusvahendiga kuhu saab ja kus on peatused, harjus ta paari päevaga ära. Esimesel päeval ostis ta bussijuhilt poolteise krooni eest pileti, teisel aga juba mittelinlasele mõeldud 23-eurose kuupileti. Imestas veel, et see polnudki nii hirmus kallis.
Ta hakkas nautima jalgsi kõndimist. «Jalutan hommikul värske õhus ja jõuangi tööle värskena, koju tulles istun vahel kusagil kohvikus ja joon tassi teed, mida muidu kunagi ei teinud. On aeg inimesi vaadelda ja elu palju huvitavam kui autoga ukse eest teise ukse ette sõites,» kommenteeris noormees.
Kasu jalgsi käigust on topelt. Esiteks tunneb Karl, et ta on mõnevõrra kaalust alla võtnud ja teiseks hoidnud bensiini arvelt nädalaga ligi 50 eurot kokku. Kusjuures aega tööleminekuks bussi ja trolliga kulus tal vaid 15 minutit kauem kui autoga - tunni aja asemel 45 minutit.
Suve alguseks soovib noormees siiski endale uue sõiduriista soetada, sest siis on vaja hakata suvilas käima ja ka niisama tahaks mööda Eesti ilusaid paiku ringi sõita.