Need sümptomid viitavad vereringehäiretele

Surin jalgades võib olla põhjustatud ka valest magamisasendist. Foto: Shutterstock

Südame ja veresoonkonna ülesandeks on varustada keharakke hapniku, toitainete, elektrolüütide ja hormoonidega. Mõnikord aga juhtub, et verevool teatud piirkondades väheneb ja tekivad vereringehäired. Mis võivad olla nende põhjus ja kuidas sel juhul käituda, selgitab Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.

Kõige levinumad sümptomid, mis vereringehäiretele viitavad, on tuikav või kipitav valu jalgades, surinad jäsemetes, lihaskrambid, tuimus, nahavärvi muutus, külmad jäsemed ning erektiilne düsfunktsioon.

Vereringehäirete põhjusteks on nii geneetilised kui ka elustiiliga seotud tegurid. Näiteks mängivad vereringehäirete tekkel rolli suitsetamine, soola, transrasvade ja küllastunud rasva liigtarbimine ning vähene liikumine. Veresoontes tekitavad kahjustusi ka teatud tervisemured, nagu rasvumine, diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Seetõttu on oluline ravida mitte ainult sümptomeid, vaid põhjusi.

Veresoonte lupjumisega kaasneb eluohtlike trombide oht

Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos on haigus, mille puhul kolesterool, rasv ja kaltsium ladestuvad veresoonte seintes ning moodustuvad lubinaastud. Veresoonte seinad paksenevad ja jäigastuvad ning valendik aheneb või vahel sulgub täielikult. Ateroskleroosiga kaasneb tihtipeale oht trombide tekkeks.

Verehüübed ehk trombid võivad tekkida nii arterites (ehk teel südamest elunditeni) kui ka veenides (ehk teel tagasi südame poole). Kõige sagedamini tekib süvaveeni tromboos jalas. Ravimata süvaveeni tromboosi puhul võib tromb puruneda ning hakata liikuma kehas ringi. Kui see siis kopsu jõuab, tekib eluohtlik seisund. Sümptomid on järsku tekkinud õhupuudus, valu rinnus, teadvuse kaotus või veri köhimisel ja sellises olukorras tuleb koheselt kutsuda kiirabi.

Verehüüve arterites võib põhjustada südameinfarkti või insulti. Mõlemad seisundid on eluohtlikud ja vajavad kohe kiirabi sekkumist. Tromb võib tekkida ka alajäsemete arterites, põhjustades valu kõndimisel, tuimust, kipitustunnet, närvi- ja koekahjustust. Ravimata jätmisel võib tekkida gangreen, halvimal juhul võib jalg vajada amputeerimist.

Ateroskleroosi ja tromboosi väljakujunemise oht on suurim üle 50-aastastel ravimata kõrgvererõhktõvega ja suitsetavatel inimestel, kes liiguvad vähe, tarbivad rasvarohket toitu ja on ülekaalulised. Tromboosi ärahoidmiseks on ülioluline olla kehaliselt aktiivne.

Venoosne tromboos võib tekkida ka pikkadel lennureisidel, mis kestavad üle kaheksa tunni, kus inimene istub pikka aega sundasendis, mis põhjustab verevoolu aeglustumise südame suunas. Oluline on teha istudes jalaharjutusi ja kõndida vahekäigus võimalikult tihti. Apteegis on saadaval ka kompessioonpõlvikud ja sukkpüksid, mis aitavad vereringet korras hoida. Samuti leiab sealt preparaate, mis toetavad südame ja veresoonte talitlust, korrigeerivad kolesterooli taset ja parandavad aju vereringet. Vajadusel saab arst määrata trombide teket pärssivad ravimid.

Suhkruhaigus põhjustab probleeme ka südamele ja veresoonkonnale

Inimesed kipuvad arvama, et suhkruhaigus mõjutab vaid glükoosi sisaldust veres. Tegelikult võib suhkruhaigus tekitada probleeme ka vereringesüsteemis. Näiteks esineb diabeetikutel rohkem jalakrampe, mis võivad eriti tugevad olla sportimisel. Kui suhkruhaigus jääb kompenseerimata, võib haigel tüsistusena tekkida diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus, mis haarab peamiselt jalgades olevaid närve. Seetõttu väheneb diabeetikul jala tundlikkus ja vereringehäireid on raske endal tuvastada. Diabeet avaldab kahjulikku toimet südamele ja veresoonkonnale ning on ateroskleroosi tekke riskifaktor.

Veenilaiendid on sage ja tüütu mure

Veenilaiendid on tingitud veeniklappide funktsiooni häiretest ja veeniseinte elastsuse vähenemisest. Tulemusena vere voolamine südame suunas häirub, jalgades tekivad tursed, valu, krambid, sügelus, raskustunne. Kroonilise veenipuudulikkuse tüsistusteks võivad olla haavandid, trombid ja verejooks. Veenilaiendite põhjus on ülekaal, sundasendid, beebipillide kasutamine, raskuste tõstmine, aga ka rasedus.

Veenipuudulikkusest tingitud vaevusi aitavad ennetada ja leevendada nii spetsiaalsed tabletid kui ka nahale määritavad geelid.

Pidevalt külmetavad jäsemed võivad viidata Raynaud’ tõvele

Raynaud’ tõbi põhjustab väikeste veresoonte ahenemist sõrmedes ja varvastes, mille tagajärjel verevarustus aeglustub, nahk muutub kahvatuks ja lillakaks. Lisaks sõrmedele ja varvastele võib see mõjutada huuli, nina ja kõrvu. Raynaud' tõve sümptomid ilmnevad tavaliselt madalatel temperatuuridel või emotsionaalset stressi kogenud inimestel.

Tüüpilised põhjused, miks Raynaud’ tõbi tekkida võib, on suitsetamine (kuna väikesed veresooned saavad kahjustatud), ateroskleroos, teatud ravimid ja autoimmuunhaigused, nagu luupus või reumatoidartriit. Et vähendada Raynaud’ tõvega kaasnevaid sümptomeid, peaks vältima kofeiini tarbimist, jätma maha suitsetamise, liikuma rohkem ja hoidma end soojas.

Üldised soovitused vereringehäirete ärahoidmiseks:

• Säilitage tervislik kehakaal.
• Ärge suitsetage.
• Olge füüsiliselt aktiivne, liikuge päevas vähemalt 30 minutit.
• Sööge köögivilju, täisteravilju ja kala, vältige transrasvu, liigset soola, alkoholi ja poolfabrikaate.
• Maandage stressi.