Neuroloog selgitab, kas kohvijoomine mõjutab vaimset tervist

Mõõdukas kohvijoomine aitab vältida mitut haigust. Foto: Shutterstock

Kofeiini mõju meie ajule ja vaimule kiputakse alahindama, sest oma eri vormides on kofeiin lihtsalt niivõrd kättesaadav. Confido sisekliiniku juht ja neuroloog prof Toomas Toomsoo kirjutab, kuidas kofeiini targalt tarbida ja võimalikke kõrvaltoimeid vältida.

Kofeiini tarbimisel võib aga olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju, mis sõltub näiteks tarbitavast kofeiinikogusest, vaimse tervise häirete olemasolust, aga ka geneetikast. Nimelt võib väheses või mõõdukas koguses (140–260 mg päevas) kofeiin olla hea meeleolu- ja ärevushäirete korral, madala energiatasemega hetkedel, aga ka depressiivsetel inimestel. Samamoodi võib aga suuremates kogustes (tavaliselt üle 400 mg) kofeiin mõnele ülitundlikule inimesele hoopis kahju teha, eriti kui tal on paanika- või esinemishäire või hoopis bipolaarne häire. Kofeiinitundlikkus võib olla suurem ka neil, kellel on geneetiline eelsoodumus ärevushäire tekkeks.

Kofeiini mõju vaimsele tervisele on individuaalne. Mõni talub kofeiini hästi, teine on sellele tundlikum. Seetõttu tuleb enda kofeiinitarbimist jälgida ja näiteks unehäirete või ärevuse korral seda piirata. Depressiooni korral mõjub kohv väikestes annustes pigem hästi.

Kohvist saadud energia tõstab meeleolu ja parandab tähelepanu, näiteks aeganõudvate või igavamate ülesannete puhul. Seepärast seostatakse vähest või mõõdukat kofeiini tarbimist – vähem kui kuus tassi päevas – vähemate depressiivsete sümptomitega, muu hulgas väiksema enesetapuriskiga. Seega võib kohv suurendada tähelepanelikkust ja tõsta energiataset ning vähendada unisust ja väsimust, samuti väikestes annustes vähendada ärevust ja parandada meeleolu. Vahel on kohvist abi töövõime suurendamisel, eriti näiteks varahommikul või unepuuduse korral, aga ka hoopis öötöö või rahustavate ravimite tõttu vähenenud sooritusvõime korral. Ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestele võib kohv mõjuda terapeutiliselt, sest aitab paremini hoida tähelepanu. Samuti võib kofeiin mõjuda leevendavalt mõnele obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesele.

Ent kui väiksemates annustes kaitseb kohv meeleoluhäirete eest, siis suuremates annustes võib see ärevust, rahutust, närvilisust, unetust ja erutust just juurde tekitada. Tekib kliiniline pilt, mida tuntakse segase meeleolu seisundina. Eriti tundlikud on ärevust tekitava toime suhtes paanikahäire ja sotsiaalse ärevushäirega inimesed, ent kaitstud ei ole ka täiesti terved inimesed. Kofeiini ärevust tekitav mõju sõltub nii juba olemasolevatest ärevushäiretest kui ka geneetilisest taustast, mis mõlemad mõjutavad lisaks seda, kas inimene ise kofeiini mõju endal tajub. Samuti on uuringutest selgunud, et neil, kes tarbivad kohvi regulaarselt, paraneb kohvi juues meeleolu. Ent neil, kes kohvi regulaarselt ei tarbi, paraneb produktiivsus. Samuti suureneb produktiivsus rutiinsetel kohvijoojatel, kui nad vahepeal tarbimisse pausi teevad, kirjutab Toomsoo Cofido blogis.