Müokardiiti esineb sagedamini noortel ja keskealistel

Müokardiit ehk südamelihase põletik tekib suurema tõenäosusega Covid-19 tõttu kui vaktsineerimise tõttu. Foto: Shutterstock

Südamelihase põletiku põhjusteks võib olla nii otsene haigustekitaja (enamasti viirus) või toksilise aine poolt põhjustatud südamelihase rakkude kahjustus kui ka selle järel tekkiv organismi enda immuunsüsteemi poolt vahendatud kudede kahjustus. Viimase korral immuunsüsteemi esialgu kaitsev reaktsioon võib ebasoodsate tingimuste kokkusattumisel hoopis süvendada südamelihase rakkude kahjustust ja seeläbi põhjustada ägedat või kroonilist südamepuudulikkust, edastab regionaalhaigla südamekeskus. 

Müokardiit võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid kõige sagedamini esineb see noortel ja keskealistel. Äge südamelihase põletik põhjustab enamasti rindkerevalu, millele sageli eelneb hingamisteede või seedetrakti viiruslik nakkushaigus. Müokardiidist võivad märku anda rütmihäired ning EKG muutused. Tihti esineb südamelihase pumbafunktsiooni langus, mida on võimalik täpsustada südame ultraheli või MRT uuringul.

Ägeda viirusliku südamelihase põletiku kulg varieerub, kuid enamasti möödub haigus ilma ravita: pooltel juhtudel kaovad sümptomid 2–4 nädala jooksul, kuid umbes veerandil haigetest südamelihase töö häired püsivad ja südamepuudulikkus võib süveneda. Viimasel juhul on põhjuseks kroonilise südamelihase põletiku teke, milles on oluline osa eelnevalt kirjeldatud immuunsüsteemi reaktsioonil. Harvadel juhtudel võib äge südamelihase põletik kulgeda koheselt raske südamepuudulikkuse ja šoki näol ning patsient vajab inteniivravi.