Eestis avastatakse üle poole pea- ja kaelakasvajatest liiga hilja

Pea- ja kaelakasvajate suurteks riskiteguriteks on peale HPV-nakkuse suitsetamine, alkoholi tarbimine ja põletikud. Foto: Shutterstock

Eestis on tõusuteel üha nooremate inimeste haigestumine pea- ja kaelakasvajatesse. Üha sagedasemaks haiguse põhjuseks on HPV ehk inimese papilloomviirus.

Eestis saab pea- ja kaelakasvaja diagnoosi aastas hinnanguliselt ligi 300 inimest, mistõttu ei ole tegemist kõige sagedasema kasvajapaikmega. Samas diagnoositakse neid kasvajaid aastate lõikes aina enam ning paraku aina nooremate inimeste hulgas. Üks põhjus on paremad diagnostilised võimalused ning nende kättesaadavus, teisalt peame aina enam rääkima ka HPVst ehk inimese papilloomviirusest põhjustatud kasvajatest.

Lääneriikides on HPVga seotud pea- ja kaelakasvajate esinemine järjepidevalt sagenenud, see ületab praeguseks juba HPV-positiivsete emakakaelavähkide hulka. Eeldatakse, et pea- ja kaelakasvajate esinemissagedus maailmas kasvab 2030. aastaks 30 protsenti (hinnanguliselt 1,1 miljonit esmadiagnoosi aastas). Arvestades HPV laia levimust Eesti ühiskonnas võib järeldada, et tõenäoliselt seisab pea- ja kaelakasvajate haigestumise kõrgpunkt ka Eestis veel ees.