See isiksusehäire allub vaimse tervise ravile halvasti

Nartsissism tähendab liigset eneseimetlust. Kui sellega kaasneb enda eriline õigustamine, ülemäärane tähtsustamine või muu taoline, võib olla tegemist juba isiksushäirega. Foto: Shutterstock

Uued uuringud viitavad sellele, et nartsissistlike isiksusejoontega inimesed võivad reageerida vaimse tervise ravile halvemini. Nartsissism on seotud ka suurema depressiooni sümptomitega, mis teeb selle isiksusehäire ravimise veelgi keerulisemaks. 

Nartsissistlike isiksusejoontega inimene reageerib psühhoteraapiale halvemini. Seda tõendab Saksamaal tehtud uuring, milles osales üle 2000 statsionaarse ja ambulatoorse psühhoteraapiat saava patsiendi. Jena ülikooli haigla ja Münsteri ülikooli teadlaste uurimisrühma leiud, mis on avaldatud ajakirjas The Lancet Psychiatry, võivad aidata kaasa psühhoteraapia edasisele individuaalsele ravile. 

Nartsissism kui mõiste on tulnud Kreeka mütoloogiast Boiootia jahimehe Narkissos järgi. Seda mõistet seostatakse inimesega, kellel on eriti suur eneseuhkus ja kellel on kombeks ennast alati õigustada, sealhulgas puudub teistega arvestamise võime. Teadlasterühm on uurinud, kuidas mõjutavad nartsissistlikud jooned vaimse tervise ravi. Selleks määrasid nad osalejatele ravi kahe erineva psühhoteraapiameetodiga, mis toimusid enne ja pärast nartsissistlike isiksusejoonte ja depressiivsete sümptomite avastamist.