:format(webp)/nginx/o/2021/12/17/14265287t1h8aca.jpg)
Kuigi grippi võivad haigestuda kõik olenemata vanusest, nakatuvad sellesse väikelapsed sagedamini kui täiskasvanud. Selleks, et inimesi paremini kaitsta, saavad riskirühmad, kuhu kuulavad ka kuni 7-aastased lapsed, alates oktoobri keskpaigast gripi vastu tasuta vaktsineerida. Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor ja Ränilinna perearstikeskuses tegutsev perearst Marje Oona selgitas, mis on gripiviirus ja kuidas väikelapsi selle eest kaitsta.
Mis on gripp ja kuidas see lastel väljendub?
Gripp on piisknakkus, mis levib peamiselt õhu kaudu, aevastamise või köhimise teel, aga mõnevõrra ka kokkupuutel erinevate pindadega. Perearsti Marje Oona sõnul on lastel gripi sümptomid üsna sarnased nagu täiskasvanutelgi. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripp võib endaga kaasa tuua raskeid tüsistusi, näiteks kopsupõletik, väikelastel ka keskkõrvapõletik. Lisaks, kui lapsel püsib haiguse ajal väga kõrge palavik, ohustab neid ka vedelikupuudus.
Miks tabab gripp väikelapsi sagedamini kui täiskasvanuid?
«Väikelapsed ei ole gripiviirusega veel kokku puutunud, seega ei ole nende immuunsüsteem seda viirust tundma õppinud. Neil ei ole jõudnud tekkida omandatud immuunsust ja seetõttu on nad haigusele väga vastuvõtlikud,» selgitas perearst.
Oona sõnul põevad lasteaialapsed grippi sageli suurte puhangutena, kuna lasteaias ollakse koos rühmaviisiliselt. Lisaks ei pruugi lapsed kätepesule suurt rõhku pöörata. «Näiteks võib nakatuda, kui hõõruda pesemata käega oma nina või puudutada mänguhoos teise lapse nina või suud,» ütles doktor.
Kuidas ennetada lapse haigestumist grippi?
Kõige kindlama kaitse annab gripivaktsiin. «Vaktsineeritud laste immuunsüsteemile on vaktsiinis sisalduvate komponentide abil gripiviirust juba tutvustatud, neil tekivad gripiviiruse vastased antikehad ja seega on rohkem kaitset gripi vastu. Vaktsineeritud lastel on haigestumise ja haiglaravi vajaduse risk palju madalam,» ütles doktor Oona. Gripivaktsiin ei pruugi anda täielikku kaitset haigeks jäämise vastu, kuid igal juhul vähendab see oluliselt raske haiguskulu riski.
Vaktsiinid, nagu ka teised ravimid, ei ole arsti sõnul kunagi sajaprotsendiliselt kõrvaltoime vabad, sest kehale tutvustatakse vaktsineerimise käigus väikest kogust antigeeni. Immuunsüsteem ei pruugi alguses aru saada, kas tegemist on päris viiruse või kõigest vaktsiiniga ning seetõttu võivad mõnikord tekkida nakkushaiguste algusele iseloomulikud mittespetsiifilised nähud nagu palavik, väsimustunne, peavalu, lihasevalu. «Need kõrvaltoimed on tavaliselt üsna kerged ja lühiajalised,» ütles doktor Oona ja lisas, et enamikul neid sümptomeid pärast vaktsineerimist ei esinegi.
Millal ja kus vaktsineerida?
Vaktsineerida saab lapsi alates kuue kuu vanusest. «Kuigi vaktsineerida saab igal ajal, on kõige parem seda teha siiski enne gripi hooaja algust, ehk praegu oktoobris või ka novembris,» soovitas perearst. Alates oktoobri keskpaigast saab oma last vaktsineerida tasuta. Tasuta saavad end vaktsineerida veel ka üle 60-aastased, rasedad ning kroonilist haigust põdevad üle 7-aastased alaealised. Vaktsineerida on võimalik eelbroneerimisega oma perearstikeskuses, paljudes vaktsineerimist teostavates apteekides või raviasutuste vaktsineerimiskabinettides. Leia endale sobiv vaktsineerimiskabinet siin.