«Arvestades, et sel aastal pälvisid meditsiinivaldkonna Nobeli auhinna mRNA-põhiste koroonavaktsiinide loojad, kes on samuti kasutanud oma töös kõrgtehnoloogilisi lahendusi, näitab see, et tehisintellekti ja andmetöötluslahenduste kasutamine on farmaatsiasektorisse tulnud, et jääda. Meie, nii arendajate kui tarbijate, roll on juba täna rakendada tehnoloogia võimekust ja süsteeme vastavalt edasi arendada, mitte vaadata ootavalt tuleviku suunas,» sõnas Viik.
Ta nentis, et Eestis on reaalsuses juba hea alus edasiseks tehnoloogia kasutuselevõtuks ja arendamiseks loodud nii arstide virtuaalassistentide, juturobotite kui ka terviseandmete analüütika kasutamise näol. Järgmiseks oluliseks sammuks nii haiguste ennetuse kui ka terviseedenduse puhul võikski olla personaalmeditsiini laiem kasutamine.
SYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu tõi esile, et SYNLABil on täna Eestis olemas võimekus personaalmeditsiini teenuse pakkumiseks ja arendamiseks – seejuures on farmakogeneetiline testimine võtmetähtsusega.
«wFarmakogeneetika lähtub inimese individuaalsetest ravimi metabolismiga seotud pärilikest omadustest ja võimaldab uurida inimese personaalset geeniprofiili ning vastavalt sellele määrata sobivad ravimid õiges annuses, suurendades seeläbi ravi õnnestumise tõenäosust ning vähendades ohtlike kõrvaltoimete ja ebatõhusa ravi riski,» rõhutas Truu.
Ta nentis, et kui inimene teeks kord elus farmakogeneetilise DNA-uuringu, siis nende andmete baasilt saab talle määrata personaalsemat ja efektiivsemat ravi. «Paraneb patsiendi elukvaliteet ja tervis ning hoitakse kokku ka tervishoiusüsteemi ressursse,» sõnas Truu.
Liis Kruus peegeldas Tervisekassa vaadet, et esmajärjekorras on farmakogeneetika rakendamine vajalik depressiooni ja ärevushäirete ravimise korral.
«Patsiendid, kellel on diagnoositud depressioon, saaksid farmakogeneetika analüüsi tulemuste abil suure tõenäosusega lihtsama raviskeemi ja kiiremini ravitulemused. See on kasulik nii patsiendile, kuid ka kogu tervishoiusüsteemile majanduslikult,» sõnas Kruus.